Ühise kultuuripärandi teadvustamiseks ja hõimurahvaste toetuseks võivad Eesti lipu heisata ka kõik teised, edastas riigikantseleie. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.
Hõimupäevade kesksed sündmused algavad reedel konverentsidega Eesti Rahvusraamatukogus ja Narva Kolledžis, kus kõneldakse hõimurahvaste emakeele õpetamisest. Hõimupäevade peakontserdid leiavad aset Eesti Rahva Muuseumis laupäeval ja Vabal Lava teatrikeskuses pühapäeval. Päevade jooksul toimub ka väiksemaid kontserte, näitusi, luuleõhtuid, raadio- ja telesaateid ja filmiprogramme.
Tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid see katkes Eesti okupeerimisel. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse ka Eesti lipud.
