07.01.2022 Reede

Fondipension – mis ja kellele?

Nii teise kui kolmanda samba puhul on igaühe enda otsustada, kuidas kogutud raha pensionieas välja võtta. Valida saab eluaegse või tähtajalise pensioni, vajadusel saab raha ka korraga või osade kaupa välja võtta.

Kertu Fedotov, rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna nõunik
Kertu Fedotov, rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna nõunik Foto: erakogu

Eluaegse pensioni saamiseks tuleb sõlmida elukindlustusseltsiga vastav kindlustusleping. Mida kauem keegi elab, seda kasulikum eluaegne pension talle on. Eluaegse pensioni väärtuseks on ka kindlustunne, mida see pakub – pensionisaajal ei tarvitse muretseda, et sambasse kogutud raha ühel hetkel ära kulub ja ta pensioni rohkem ei saagi. Lisaks on selline pension tulumaksuvaba.

Teisest sambast tuttava fondipensioni saab nüüd valida ka kolmandas sambas

Kui raha on kogunenud vähem ja eluaegne pension ei tule piisavalt suur või soovitakse suuremat paindlikkust, võib kogutud raha välja võtta tähtajalise pensionina. Tähtajalist pensioni pakuvad nii elukindlustusseltsid kui pensionifondid. Kuivõrd fondipensioni puhul ei tule pensionifondist lahkuda, jätkub sambasse kogutud raha investeerimine ja kui investeeringutega teenitakse tulu, suurendab see pensionivara. Aga ka vastupidi – kui fondi tootlus on negatiivne, väheneb selle võrra ka kogunenud pensionivara väärtus.    

Fondipension hõlmab kõiki sama pensionisamba pensionifonde, mille osakuid pensionisaajal on. Näiteks kui teises sambas on osakuid kolmes kohustuslikus pensionifondis, siis võetakse pensioni maksmisel tagasi osakuid kõigis fondides. Samuti on see kolmanda samba fondipensioni puhul. Nii ei ole fondipensioni saamine takistuseks ka fondiosakute vahetamisel. Pensionisaaja saab vajadusel vahetada ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi omade vastu nii, nagu see on toiminud pensioni kogumise ajal. Fondipension hõlmab küll kõiki sama pensionisamba pensionifonde, aga kui raha on kogutud nii teises kui kolmandas sambas, tuleb mõlema pensionisamba jaoks siiski oma fondipension kokku leppida.

Fondipensionit makstakse kokkulepitud tähtaja saabumiseni

Tähtaja saabumisel on kogu sambasse kogutud raha välja makstud ja lõpeb pension sellest sambast. Igaüks ise otsustab kui pikale perioodile oma kogutud raha jaotada. Mida pikem on tähtaeg, seda väiksem on kuine pension, kuid seda kauem pensioni makstakse ja seda väiksem on oht, et kogutud raha liiga vara otsa saab. Ja vastupidi – mida lühem periood valida, seda suurem on pension, kuid seda lühemaks ajaks pensioni jätkub.  

Kui pensionisambasse kogutud summa ei ole liiga väike, tasub tähtaja määramisel kindlasti arvestada, et vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkune tähtajaline pension on tulumaksuvaba nagu eluaegne pensiongi. Keskmiselt elada jäänud aastad näitavad küll kui kaua inimesed keskmiselt selles vanuses veel elavad, kuid tegelikult elab umbes pool meist sellest kauem ja teised vähem. Nii ei tohiks tekitada illusiooni, et keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud pension sissetuleku tingimata elu lõpuni annab. See võib nii olla, aga ei pruugi. Kui pensionisaaja elab kauem, siis kogutud rahast talle pensioni maksmiseks ei jätku. Pensioni maksmine lõpeb ka siis, kui pensionisaaja elab vähem, sambasse alles jäänud raha jääb sellisel juhul pärijatele.    

Kui inimene soovib suuremat pensioni või raha ongi kogunenud vähem, võib oma fondipensionile panna mõne lühema tähtaja. Sellisel juhul tuleb pensionilt tasuda tulumaksu 10 protsenti.

Fondipensioni saamise ajal saab vajadusel välja võtta ka suurema summa raha  

Fondipension on paindlik – pensionisaaja võib selle igal ajal lõpetada ja mõne muu pensioni saamise viisi valida või näiteks uue, aga teise tähtajaga fondipensioni kokku leppida. Samuti saab fondipensionit mugavalt kombineerida osalise ühekordse väljamaksega. Nii võib näiteks pensionile minnes kokku leppida keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud fondipensioni, mis on tulumaksuvaba, kuid võtta vahepeal sambast välja vajaminev summa. Kuni jätkub pensionifondi osakuid, saab osalist ühekordset väljamakset vajadusel korduvalt kasutada tavapärasest pensionist suurema summa välja võtmiseks. Sellelt väljamakselt tuleb küll tasuda 10 protsenti tulumaksu, kuid kokkulepitud fondipension jääb endiselt maksuvabaks. Siis tuleb arvestada, et vahepealne osaline raha väljavõtmine vähendab fondipensionit, sest raha on pensionisambasse selle võrra vähem jäänud.     

Nii ei tasu pensioniea saabumisel kogu raha korraga väljavõtmisega kiirustada. Seda saab alati ka hiljem teha. Mõistlik on läbi mõelda, milline on just endale sobivaim ja soodsaim pensioni saamise viis. Otsuste tegemiseks tasub ammutada lisainformatsiooni Pensionikeskuse veebilehelt www.pensionikeskus.ee. Logides seal iseteeninduskeskkonda „Minu pensionikonto“, leiab väljamaksete alt fondipensioni kalkulaatori, kus on võimalik vaadata, kuidas fondipensioni tähtajad vastavalt teise või kolmanda samba fondipensioni suurust mõjutavad. Samuti saab seal esitada fondipensioni avaldust.  

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!