Olenemata tehingute arvu aastasest kasvamisest, ei ole hinnatase siiski samas tempos kasvanud, mis tuleneb Tallinnast väljaspool mujal Eestis kasvanud tehinguaktiivsusest. Pärast majanduskriisi on Eesti kinnisvaraturg erinevates Eesti piirkondades erinevas tempos uude kasvutsüklisse pöördunud. Tallinna turu kasvamise järgselt on erineva kiirusega kasvama asunud ka väiksemad piirkonnad.

Eestis ilma Tallinnata kujunes aprillis mediaankeskmiseks ruutmeetrihinnaks 460 eurot, mida oli koguni 18 protsendi võrra vähem kui eelmise aasta mais. Statistilist hinnalangust soodustas asjaolu, et tehingute arv kasvas mais Eesti madalaima hinnatasemega piirkondades, nii Ida-Virumaal kui Valgamaal.

Varasemalt kajastust leidnud aktiivsemate väikelinnade kiire nii pakkumis- kui tehinguhindade kasvutempo on tänaseks mõnevõrra pidurdunud. Sealjuures on aga hoogustuma hakanud ka mõnetuhandelise elanikkonnaga alevike kinnisvaraturud, kus aastane hinnakasv jääb piirkonniti mõnekümne protsendi juurde. Hinnakasvu soodustab ennekõike sarnaselt teistelegi väiksematele piirkondadele pakkumise kehv struktuur, kus kvaliteetsema siseviimistlusega elamispindu napib.

Absoluutnumbrites jätkab küll väikestes piirkondades elanikkond Tallinnasse ja Harjumaale migreerumise taustal tasapisi vähenemist. Paraku on tänase demograafilise situatsiooni tõttu noored moodustamas uusi leibkondi, mis on nõudlust elamispindade ja eluasemelaenude järgi tõstnud olulisel määral. Mitmetes Eesti majanduslikult paremal järjel olevates väiksemates piirkondades on aina enam noori otsustanud Tallinnasse mitte suunduda. Nii Pärnu, Viljandi kui Rakvere näitel on märgata ka kasvavat tendentsi, kus erinevas vanuses inimesed on otsustanud Tallinnast oma kodukohta ka juba tagasi kolida. Põhjusteks tuuakse sealjuures ennekõike paremat elukeskkonda nii ise elamiseks kui laste kasvatamiseks, teisejärguliseks on jäänud igapäevaste kulutuste suurem kokkuhoid ning väiksem ajakulu transpordile.

Eesti rahvastiku demograafilise olemuse tõttu on kinnisvaraturul põhilisteks osalejateks ennekõike noored. Sealjuures on Eesti vananeva rahvastiku tõttu tekkinud olukord, kus pensioniealised on asunud samuti korteriturule siirduma. Vanemaealistel inimestel ei käi enam jõud üle üksikelamus elamisega, mistõttu soovitakse kas oma elamut korteri vastu vahetada või elamut müüa. Enamjaolt on vanemate inimeste elamispinnad Eestis kehvemas seisukorras, mistõttu kasvab elamuturul pakkumine ennekõike madalamas hinnaklassis ning madalama kvaliteediga elamute osas. Tulenevalt elanikkonna kiirest vananemisest on märgata ettevõtjate poolt uute pansionaatide avamist – näiteks Ida-Virumaal on juba vanadekoduks ümber ehitatud ka varasemaid korterelamuid. Ühtlasi on stabiilselt kasvamas ka vanema elanikkonna osavõtt üüriturul, kus eelistatud on ennekõike 1-toalised korterid, millede igakuised kulutused koos üürimaksega on võrdlemisi madalad – näiteks kööktoad.

Mais tehti Eestis 1935 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes aprilliga kasvanud 17 protsendi ehk 282 tehingu võrra. Võrreldes märtsiga, mil tehti viimaste perioodide jooksul kõige enam tehinguid, tehti mais siiski 224 tehingut vähem, mis tähendab 10-protsendilist langust. Võrreldes eelmise aasta mai kuuga tehti tänavu 6,4 protsenti ehk 117 tehingut rohkem. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas tehingute arv absoluutarvudes nii Harjumaal kui ka mujal Eestis ilma Harjumaata samas suurusjärgus. Tehinguaktiivsust protsentuaalselt vaadatuna on tehingute arv mais kiiremini kasvanud just mujal Eestis, mis tuleneb üleriigilisest elukondliku kinnisvaraturu elavnemisest.

Mais tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Eestis 1166 eurot ruutmeetrist. Võrreldes aprilliga langes ruutmeetrihind 0,2 protsenti. Võrreldes eelmise aasta mai kuuga kasvas hinnatase aga 1,8 protsendi võrra.