"Kui sõja esimestel kuudel saabus Eestisse päevas pea tuhatkond sõjapõgenikku, kellest enamik jäi ka Eestisse, siis praegu võime igapäevaselt näha, et nii saabujate kui siia jääjate numbrid on langustrendis," sõnas sotsiaalkindlustusameti kriisistaabi juht Kert Valdaru pressiesindaja vahendusel.
Värske statistika avaldamine annab parema ülevaate ka sellest, millises seisus oleme ja kuidas oma ressursse paremini planeerida.
Statistika annab ülevaate Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikest, lühiajalisel majutusel viibijatest, aga ka toetuste ja hüvitiste taotlemisest, infotelefonidele pöördumistest, elukoha registreerinutest ning vabade õppekohtade täitumisest.
Teisipäevase seisuga on Eestisse saabunud 70 776 sõjapõgenikku, nendest 40 protsenti on transiidis edasi liikunud ja Eestisse on otsustanud jääda 42 447 põgenikku. Statistikas on kuvatud Eestisse sisenenud ja edasi liikunud põgenike andmed päevase täpsusega. Kuigi lühiajalisel majutusel viibivate inimeste arv on püsinud stabiilselt alla 4000, toimub igapäevaselt sisse- ja välja registreerimisi. See tähendab, et kuigi inimesi tuleb juurde, leiab sama hulk inimesi endale püsiva elukoha või liiguvad Eestist edasi.
Ajutise kaitse saanud ja oma elukoha registreerinud sõjapõgenikel on õigus taotleda erinevaid toetuseid ja hüvitisi. Statistikas saab muuhulgas võrrelda, palju on välja makstud pensioni, perehüvitisi ja puudetoetuseid Ukraina sõjapõgenikele ja palju teistele Eesti elanikele. Välja on toodud ka rahvapensioni määra ja Ukraina pensioni vahe.
Infotelefonidest helistatakse kõige enam riigiinfo telefonile 1247 ja sotsiaalkindlustusameti infotelefonile. Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt küsitakse kõige enam infot toetuste taotlemise, määramise ja maksmise kohta. Omavalitsuste lõikes on näha elukoha registreerinud põgenike arvu ja osakaalu rahvastikust ning vabade koolikohtade täituvust.
