Vähemalt kord nädalas perekonna või lähedastega suhtlevate vanemaealiste protsent püsis kõrge kogu Eestis — ei olnud oluline, kas inimene elas Põhja- või Lõuna-Eestis, maal või linnas, suhtlemise sagedus oli igal pool sarnane. Lisaks elukohale ei erine lähedastega suhtlemise sagedus ka vanuserühmiti. Seega on Eesti vanemaealised, vaatamata elukohale ja vanusele, küllaltki perekesksed ning nende kontakt partneri ja lastega tihe.
Perele ja lähedastele suunatust tõestab uuringu andmetel ka see, et ligi 55% 50-aastastest ja vanematest elab lapse (lastega) ühes leibkonnas. Protsendi suurust võiks põhjendada sellega, et sinna hulka kuuluvad ka need leibkonnad, kus lapsed (k.a alaealised) elavad veel koos vanematega. 80-aastaste ja vanemate seas on see näitaja 40%, mis näitab tõenäoliselt ainult seda kui suur osa vastavas eas vanemaealistest elab taas oma lastega koos. Viimane protsent peegeldab ühest küljest hooldusteenuste süsteemi puudulikkust ning teisalt taaskord Eesti perekondade kokkuhoidlikkust ja laste kohusetunnet oma vanemate ees.
Andmed põhinevad Euroopas korraldataval vanemaealiste paneeluuringul SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe), millega kogutakse infot vanemaealiste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Eestis toimus uuring esmakordselt 2010. aastal Statistikaameti, Sotsiaalministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ning Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni koostöös. 2013. aastal toimub Eestis uuringu teine laine, Euroopas käib SHARE viienda laine küsitlus.
Kaia Kabanen,
analüütik,
Statistikaamet
