19.06.2019 Kolmapäev

Vähenenud töövõimega inimesi ootavad mitmed tööturuteenused

Töötukassa pakub vähenenud töövõimega inimestele erinevaid teenuseid, mille eesmärgiks on aidata neil sobiv amet leida.

Töötukassa pakutavad teenused erivajadustega inimestele ja nende tööandjatele:
  • abistamine tööintervjuul nt kuulmis- või kõnepuude, aga ka muude suhtlemistakistuste puhul;
  • tööruumide ja -vahendite kohandamise kulude hüvitamine;
  • tööks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine;
  • tugiisikuga töötamine – abi tööellu sisse elamisel, õigete võtete omandamisel ja täitmisel, töö planeerimisel ning suhtlemisel, eesmärk on aja möödudes võimalikult iseseisvalt töötada;
  • kaitstud töö – vähenenud töövõimega inimene saab teha võimetekohast tööd talle sobivas tempos ja tema erivajadusi arvestavas töökeskkonnas, kus on tagatud vajalik juhendamine, nõustamine ja abi;
  • kogemusnõustamine –inimest nõustab sarnase erivajadusega inimene, kellel on positiivne tööalane kogemus;
  • tööalane rehabilitatsioon – valmistab ette tööeluks ning toetab tööleasumist ja töötamist;
  • tööandjate nõustamine ja teavitamine;
  • tööandjale tööturukoolituse hüvitamine.

Populaarsed tööturuteenused

Töötukassa teenusejuhi Külliki Bode sõnul on kliendid 2017. aasta kvaliteediuuringu andmetel pakutavate teenustega rahul. „Kõige enam kasutatakse koolitusi, tööpraktikat ja tööalast rehabilitatsiooni. Kõik teenused võimaldavad palju paindlikkust ja nende kättesaadavus on hea,“ sõnas Bode.

Bode toob näiteks 52-aastase tööpraktikat kasutanud mehe, kelle töövõime oli vähenenud tööõnnetuse tagajärjel, kuid kes unistas töötamisest alal, mida ta juba mõnda aega ei olnud saanud palgatööna teha. Oskuste arendamiseks läbis ta arvutikursuse ja B-kategooria autojuhi koolituse, seejärel sai ta ühte ettevõttesse tööpraktikale. Sama ettevõte võttis mehe ka palgatoetusega tööle, tingimusel, et ta läbiks ka erialase täiendkoolituse. Töötava inimesena külastas ta karjäärinõustajat, kelle abiga leiti sobiv täiendkoolitus. Mõlemad osapooled, nii tööandja kui töötaja on väga rahul, sest üks on leidnud enda kollektiivi toreda inimese ja teine unistuste töö.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichti hinnangul on hästi toimivad teenused tööalane rehabilitatsioon ja tööks vajalike abivahendite taotlemine (nt arvutiprogrammi või -hiire, ergonoomilise proteesi jmt). Ta nimetab ka tegevusi, mis on erivajadustega inimestele olulised, kuid mille puhul saaks teenuste korraldamist ja püsivat rahastamist parendada. „Liikumistakistusega ja nägemispuudega inimestele on oluline töölesõidutoetus, intellektipuudega või psüühikahäirega inimestele tugiisikuga töötamine. Enamasti leiab tööandja oma kollektiivist isiku, kes juhendab, motiveerib ja jälgib erivajadusega töötaja tööohutust.“

Teenused, mis Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja hinnangul vajavad veel sissetöötamist, on kaitstud töö, kogemusnõustamine ja saatja sõidukulu hüvitamine, mis takerduvad praegusel hetkel nii rahastuse kui tugiteenust pakkuva isiku töökoormuse taha. Kogemusnõustamise korral on juba täna olemas erivajadustega inimesed, kes on läbinud kogemusnõustaja koolituse ja on nõus oma positiivseid kogemusi sarnases valdkonnas jagama, kuid nõuded nt koolitusruumidele või riigihangetel osalemiseks, et teenust osutada, on liiga kõrged.

Mõnede teenuste nõrkuseks on nende ajutine iseloom, kuigi vajadus ajas ei kao (nt töölesõidutoetus, mida peaks edasi pakkuma kohalik omavalitsus, kuid nende võimekus on väga erinev), osadel madal tasu (nt tugiisikuga töötamine või saatja sõidukulu hüvitamine, kuid viimase tööaeg on igapäevaselt väga lühike), mistõttu on inimesi keeruline leida. Murekohaks on ka kõrged nõudmised nt kogemusnõustamise läbiviimise ruumidele kombinatsioonis väga väikese teenuse mahuga, mistõttu hoolimata inimeste valmisolekust kogemusnõustada võib osutuda see üsna komplitseerituks.

Teadlikkuse tõus

Anneli Habichti sõnul on teadlikkus pakutavatest teenustest madalam nende  vähenenud töövõimega inimeste seas, kes pole veel töötukassaga kokku puutunud. „Näiteks tasub teada, et kõikidele teistele mõeldud tööturuteenused laienevad ka vähenenud töövõimega inimestele. Töötukassasse jõudes kasvab teadlikkus erinevatest teenustest, näiteks lisaks abivahenditele ja rehabilitatsioonile ka koolitustest.“

Habicht tõi välja, et tihti eeldavad erivajadustega inimesed värbamisel, et ettevõte on juba kursis erinevate teenustega, mida töötukassa just tööandjatele osutab. „Tööandja aga ei pruugi temale suunatud teenustest teadlik olla ja nii võib eeldamisest tekkida omaette probleem, millele on tegelikult lahendus olemas. Näiteks saab töötukassa spetsialist tulla koolitama ettevõtte kollektiivi, et erivajadustega töötaja kohandamist toetada. Muuseas, ka erivajadustega tööotsija või töötaja võib ise olla see inimene, kes tööandjal töötukassasse pöörduda soovitab!"

Töötukassa esindaja sõnul on viimasel ajal märgata, et ettevõtted soovivad senisest rohkem oma kollektiivi kaasata vähenenud töövõimega inimesi ning paljud asutused on pöördunud nende poole, et saada töötaja toetamiseks vajalikku nõu. „Eelkõige nähakse sihtgrupis väärtuslikku ressurssi tööjõupuuduse tõttu, vahel on aga tegemist mitmekesise kollektiiviga, kes soovib meeskonda rikastada erinevate inimestega. Lisaks on tõusnud teadlikkus erivajadustest ja kaastöötajad oskavad paremini kolleegi murekohti märgata,“ rääkis Bode.

Soovitused tööd otsivale vähenenud töövõimega inimesele

„Soovitame julgelt nii töötutel kui ka töötavatel erivajadustega inimestel pöörduda meie poole, et saada infot erinevate teenuste kohta. Väga hea on kasutada ka tööpraktika võimalust, mis annab hea ettekujutluse töö iseloomust ja keskkonna sobivusest. Suurem osa tööpraktika läbinutest saab ka tööle,“ julgustas Töötukassa teenusejuht.

„Tööotsijatele soovitame usaldada rohkem töötukassat ja kasutada pakutavaid teenuseid,“ sõnas Habicht. „Tasub teada, et ka juba töötaval vähenenud töövõimega inimesel on vajaduspõhine õigus kõikidele pakutavatele teenustele, nii nõustamisele, teavitamisele, konsultandile, kohandamisele ja sotsiaalmaksu hüvitamisele.“

Millest alustada?

  • Pane kirja oma oskused, teadmised, eeldused ja takistused, nt sobiv töökoormus, asukoht, töö masinatega, füüsiline pingutus, suurema seltskonna mittesobimine jne. Millised on sobivad töökohad, kus takistused ei ole määravad. Vajadusel aitab eelnevat kaardistada juhtumikorraldaja, lähedane või nõustaja.
  • Mõtle läbi, kas ja kuidas oma erivajadust potentsiaalsele tööandjale tutvustada. Ei ole kohustust seda teha, kuid kui teavitamine aitab tööandjal töökohta füüsiliselt või psühhosotsiaalselt kohandada, tuleks teavitamist tõsiselt kaaluda. Tööandjal ei ole vaja teada diagnoosi või teisi delikaatsetest isikuandmeid, kuid ennetav teave kohanduste vajadustest on enamasti töösuhet toetav, mistõttu tasub tööandjale oma tööga seotud erivajadustest rääkida. Nt pelgalt mainimine, et tööleasujal on 1. tüübi diabeet, ei pruugi haigusest mitteteadlikule tööandjale anda piisavalt praktilist infot kohanduste vajaduse kohta, kuid kui inimene selgitab, et ta vajab privaatset ruumi ravimi manustamiseks ja sagedasemaid puhkepause, saab tööandja need võimalused enamasti luua.
  • Töölepingut sõlmides aruta tööandjaga, kas ja kuidas kolleege nõustada. Koolitusi aitab teha  Töötukassa esindaja.
  • Tööandjad peaksid kaaluma info edastamist nii, et kõikidele oleks see üheselt mõistetav, näiteks kuulmispuudega inimene peaks saama infot kirjalikult, et oluline teave jõuaks kindlasti temani.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vähenenud töövõimega inimest ja tema tööandjat ootab lai valik teenuseid. Nende rakendamist soosib omavaheline avatud suhtlemine.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes