Selle näitaja poolest oli Eesti EL-i liikmesriikide seas neljandal kohal.
Esikohale tulid rootslased, kelles 54 protsenti kaaluks võimalust töötada järgmise kümne aasta jooksul mõnes teises Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis. Horvaatias vastas nii 43, Sloveenias 39, Hispaanias ja Küprosel võrdselt 35, Lätis 33 ja Iirimaal 32 protsenti. Leedu vastav näitaja oli 28 ja Soome 26 protsenti.
Kõige vähem oli teises EL-i riigis töötamist kaalunud vastajaid Luksemburgis, Tšehhis ja Austrias, vastavalt 16, 14 ja 12 protsenti.
Uuringust selgub, et 11 protsenti eestlastest on varem töötanud mõnes teises EL-i liikmesriigis ning kolm protsenti töötab praegu mõnes teises EL-i liikmesriigis.
EL-is keskmiselt kaaluks võimalust töötada järgmise kümne aasta jooksul mõnes teises Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis seitse protsenti ning praegu töötab kaks protsenti.
Peamine põhjus mõnes teises EL-i liikmesriigis töötamiseks oli eestlaste seas ülekaalukalt parem palk – nii vastas 79 protsenti eestlastest. EL-i keskmine oli 50 protsenti.
Paremaid karjäärivõimalusi või professionaaset arengut tõi põhjusena välja 28 protsenti, paremaid tööingimusi (välja arvatud palk) 24 ning paremaid sotsiaaltagatisi 21 protsenti eestlastest.
Eurobaromeetri uuring viidi läbi tänavu aprillis ja mais ning selle käigus küsitleti kõigis EL-i liikmesriikides ühtekokku 26 563 inimest.
