Ajutiselt välismaal viibitud aeg ametiredelil tõusta ei aita, naiste puhul võib tendents olla isegi negatiivne, kirjutab Eesti Päevaleht Tartu ülikooli teadlaste uuringust.
Tänavu avaldatud ligi 7500 eestlase andmeid käsitlevas uuringus analüüsiti välismaise töökogemuse ja ametialase mobiilsuse vahelisi seoseid. Uuriti seda, kas aastatel 2000–2009 välismaal töötanud eestlastel oli hiljem kergem kodus paremat tööd saada ning jõuti järeldusele, et nii see pole. „Ükskõik, kas vaatame andmeid vanuse, töövaldkonna, haridustaseme või isegi sihtriigi lõikes, positiivset seost välismaal viibimise ja pärast naasmist parema töökoha saamisega ei ilmnenud,” võttis üks autoreid, majandusteadlane Jaan Masso uuringu kokku.
Analüüsis võrdleski Masso ajutiselt võõrsil töötanud ja Eestis pidevalt viibinute ametikoha vahetusi. Ehkki kõik uuritud andmed pärinesid CV Keskuse andmebaasist ning kõigi eestlaste andmed seal mõistagi ei kajastu, on valim autorite sõnul siiski piisav üldistamiseks, sest andmed esindavad ligi kümnendikku kogu Eesti tööealisest elanikkonnast, kirjutab Eesti Päevaleht.
Uuringu tulemused näitavad, et kui siin olnute puhul oli tõenäosus tööd vahetades paremat ametikohta saada umbes 60 protsenti, siis välismaal töötanutel oli see peaaegu sama – 59 protsenti. „See vahe on ju peaaegu olematu,” tõdes Masso. Küll aga tõi ta esile, et naiste puhul esines ka vastupidist efekti, mis tähendas, et pärast välismaal käimist oli Eestis saadud ametikoht halvem kui enne lahkumist. Siinkohal aga rõhutas uuring, et naiste puhul võib rolli mängida Eesti tööturu eripära, kus naised on pärast igasugust äraolekut halvemas olukorras kui mehed – pole vahet, kas minnakse välismaale või ollakse lapsega kodus.
Uuringu tulemusi põhjendas teadlane mitmeti. Esiteks jääb võõrsil viibitud aeg sageli liiga lühikeseks. Nimelt näitavad uuringud, et välismaalt tulnud on ambitsioonikamad ning julgemad ja võõrsil säästetud raha aitab kodumaal kauem tööd otsida, mistõttu on võimalus paremat tööd leida suurem. Et aga uuringu järgi töötavad eestlased võõrsil keskmiselt 15 kuud, ei pruugita selle ajaga märkimisväärseid sääste koguda, kirjutab Eesti Päevaleht.
Veel olulisem on aga välismaal tehtud töö iseloom, sest enamiku väljarännanute töö nõuab võõrsil tagasihoidlikumaid oskusi kui kodus – seetõttu on tegelikkuses uute oskuste ja kogemuste omandamine minimaalne. „Ka on Eesti ajapikku tehnoloogilises ja majanduslikus arengus Skandinaaviale ja lääneriikidele üha rohkem järele jõudnud, mistõttu on ka sisuliselt välismaal omandatav kogemustepagas Eesti omaga üha sarnasem ja suuri eeliseid see alati ei anna,” lisas Masso.
Viimast näitajat ilmestas ta uuringutega Albaaniast, kust selgub, et Itaalias ja Kreekas töötanud albaanlaste näitel on välismaal saadud kogemuse positiivne mõju täiesti olemas – põhjuseks tuuaksegi just lõhet sihtriigi ja kodumaa tehnoloogia vahel.
