Aprillis registreeris end töötukassas 5 838 uut töötut ning arvelolek lõpetati 7 437 töötul. Arveloleku lõpetamisi oli aprillis võrreldes eelmise kuuga rohkem. 63% juhtudest oli arveloleku lõpetamise põhjuseks tööleminek. Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik hõivesse liikujate osakaal on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha.
Aprilli jooksul oli töötuna arvel 53 989 inimest. Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr endiselt Ida-Virumaal (12,8%) ning madalaim Tartumaal (4,7%).
Varasema töökogemusega registreeritud töötute osakaal kõigist registreeritud töötutes oli aprilli lõpus 90%. Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid oskus- ja käsitöölised (21%), kelle hulka kuuluvad reeglina ka ehitustöölised, lihttöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).
Aprilli jooksul lisandus veidi vähem tööpakkumisi kui märtsis. Kuu jooksul lisandus 4 036 uut tööpakkumist ning kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7 644. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (27%) ning oskus- ja käsitöölistele (22%). Järgnesid lihttöölistele (15%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele (13%) pakutavad töökohad.
Töötukassa maksis aprillis töötuskindlustushüvitist 10 506 inimesele ehk 19% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 312 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3 miljoni euro. Ligikaudu 64 euro suurust töötutoetust sai aprillis 10 180 inimest ehk 19% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa aprillis 581 inimesele. Keskmine aprillis määratud hüvitis oli 1 296 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligi 805 tuhat eurot.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa aprillis 130 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1 475 eurot ning hüvitisteks maksti aprillis ligikaudu 236 tuhat eurot.
Töötukassa
