Mõlemas raportis pakuti soovitusi muu hulgas inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja välismaalaste tööalase ärakasutamise vastu võitlemiseks.
Kui aastatel 2018–2021 on Eestis ametlikult tuvastatud 27 inimkaubanduse ohvrit, keda peamiselt kasutati ära seksuaalselt, siis 264 eeldatava inimkaubanduse ohvri puhul oli ülekaalus tööalane ekspluateerimine. Seetõttu tuleb hindajate sõnul Eestis võtta välismaalaste tööalane ärakasutamine ja selle ennetamine eraldi tähelepanu alla.
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Anu Lepsi sõnul on mõlemas aruandes ära märgitud mitu positiivset arengut. „Võrreldes 2018. aastaga oleme Eestis teinud muudatusi inimkaubanduse laiemaks kriminaliseerimiseks. Positiivselt toodi välja ka uue ohvriabi seaduse vastuvõtmine, panus teiste seas Ukraina põgenikele suunatud ennetustöösse, riikliku strateegia uuendamine ja muudatused välismaalaste ning lähetatud inimeste töösuhteid reguleerivates õigusaktides,“ sõnas Anu Leps. Tema kinnitusel on viimastel aastatel pakutud koolitusi valdkonnas tegutsevatele spetsialistidele, et suurendada nende teadlikkust inimkaubanduse äratundmiseks ning nende kuritegude uurimiseks.
USA raportis toodi viimase aasta eduloona välja inimkaubanduse kuritegudes määratud karmimad karistused. Samas toonitati vajadust tugevdada tööinspektorite suutlikkust võimalike tööalase ekspluateerimise ohvrite tuvastamisel ja pakkuda teistelegi esmatasandi spetsialistidele täiendkoolitusi.
Tööinspektsiooni juhtiva tööinspektor-juristi Janis Miilitsa selgitusel ei teadvustata sageli, et ka tööalane ärakasutamine võib tähendada inimkaubandust.
Oma õigusi tuleb teada, ohumärke märgata ja kahtlastest tööandjatest teavitada. Kui pakutakse ebareaalselt häid töötingimusi või kahtlaselt kõrget töötasu, tasub olla ettevaatlik. Suurte lubaduste taga võivad peituda suured ohud,
ütles ta.
Lähiaastatel laiendavad Eesti ametiasutused inimkaubanduse valdkonna koolituste ja koostööseminaride sihtrühmi, kaasates kohalikke praktikuid nii omavalitsustest kui ka kolmandast sektorist. „Välistöötajatele ja kolmandate riikide kodanikele Eestis soovime pakkuda teadmisi, kuidas inimkaubanduse ohvriks sattumist ära tunda ja seda vältida ning millist abi Eesti riik neile pakub,“ kinnitas justiitsministeeriumi nõunik Anu Leps.
Hindajate sõnul on Eestil veel proovikivisid, mille pärast pingutada. Näiteks toodi aruannetes esile, et töötajatele tuleb luua võimalikest rikkumistest teatamise võimalusi. Lisaks tuleb korrastada ohvrite tuvastamise süsteeme võttes arvesse, et ohvrite abistamine ei saa välismaalastest kannatanute puhul sõltuda vaid kriminaalmenetlustest.
Justiitsministeeriumi esindaja kinnitusel on inimkaubanduse ennetamine üks justiitsministeeriumi prioriteete. Sel aastal algasid ka kaks välisrahastusega projekti, mille fookuses on just raske peitkuritegevuse ennetamine, kuriteoohvrite abistamine ning teadlikkuse suurendamine.
„Igal järgneval aastal on kavas ühendkoolitused inimkaubanduse juhtumite menetlejatele nii politseis, prokuratuuris, tööinspektsioonis, maksu- ja tolliametis kui ka sotsiaalkindlustusametis. Spetsialistidele plaanime luua e-õppekursuse ning koolitada ametiasutustesse juurde koolitajaid inimkaubanduse hõlpsamaks tuvastamiseks. Muu hulgas soovime koos sotsiaalkindlustusametiga koolitada välja spetsialiste, kes hariksid kuni 2027. aastani inimkaubanduse teemadel kokku ligi kolmandikku Eesti gümnaasiumiõpilastest,“ ütles Anu Leps justiitsministeeriumist.
Lisaks plaanib justiitsministeerium koos partneritega pakkuda täiendkoolitusi teenindussektorile, näiteks hotellide- ja restoranipidajatele. Nimelt võib suur osa välismaalaste tööalasest ekspluateerimisest toimuda just selles sektoris ilma, et hotelli- või restoranipidajad sellest ise arugi saaks. Nende teadmata välistöötajate ärakasutamise oht võib kaasneda iseäranis alltöövõtjate kaudu, kui nende töötajate kohtlemise ning töötingimuste kohta pole piisavat või adekvaatset ülevaadet.
