Ida prefektuuri politseileitnant Aigro Raudsepa sõnul kuulutas varem politsei kandideerimise välja vastavalt vajadusele prefektuurides, kuid seekord otsustati värbamine teha üle Eesti ühiselt.
„Kiirreageerijaks ei sobi igaüks. Meil on tavapärasest intensiivsem taktikaline väljaõpe ja harjutame pidevalt ühtse meeskonnana kõrgendatud ohuga vahejuhtumitele reageerimist,” ütles Raudsepp BNS-ile. Tema sõnul liidab kõige rohkem see, kui nad pingutavad ühise eesmärgi nimel ja riskivad oma eluga rohkem kui keskmine inimene. „Sündmused, millele reageerime, võivad eskaleeruda sekundiga ning sellepärast on äärmiselt oluline inimeste omavaheline side ja usaldus,” toonitas Raudsepp.
Kiirreageerijad lähevad sündmuskohale tavaliselt siis, kui on kõrgendatud oht ja näiteks patrullpolitseinikud vajavad täiendavat abi. Kiirreageerijad kaasuvad erinevatesse politseilistesse ülesannetesse ja tegevustesse - kurjategijate kinnipidamine, läbiotsimised, suuremad politseioperatsioonid jne.
Kiirreageerija töö on vajalik, sest jätkuvalt leidub meie seas inimesi, kes ei soovi elada ühiskonnas kokkulepitud reeglite ja seaduste järgi, vaid otsustavad neid räigelt rikkuda,
lausus Raudsepp.
Kiirreageeriijaks kandideerija peab läbima vaimsed ja füüsilised katsed. Katsetel testitakse füüsilist vastupidavust, iseseisvat mõtlemise oskust, intelligentsust, usalduväärsust ning oskust olla üle enda hirmudest. Katsete pikkus on kuni 48 tundi, mille jooksul hinnatakse sobivust üksusesse.
