69% USA värbajatest on kandidaadile sotsiaalvõrgustiku profiilist leiduva info tõttu töölevõtmisel eitava vastuse andnud, leidis 2011. aastal sotsiaalmeedia monitooringufirma Reppler. Inglismaal 2012. aastal Jobvite poolt läbi viidud värbamisuuring näitas, et 92% värbajatest kasutas oma töös LinkedIn-i, 66% Facebooki ja 54%Twitterit.
2013. aasta aprillikuu The Economist näitab, mida võimaldab tööga seotud andmete ja töötajate virtuaalse jalajälje kombineerimine. Andmete metaanalüüsiga tegeleva ettevõtte Evolv ülesandeks on siduda töötajate tööalane tulemuslikkus värbamisprotsessis kogutud infoga, tulemused on sageli huvitavad:
- Tööle kandideerijad, kes täidavad taotlusankeedi veebilehitsejas, mis ei ole arvutimüüja poolt paigaldatud vaid nõuab kasutajapoolset installeerimist (nt Firefox, Chrome), saavutavad teistest paremaid tööalaseid tulemusi ning püsivad oma töökohal kauem.
- Töötajad, kes on liitunud 4 või enam sotsiaalvõrgustikuga, vahetavad töökohta sagedamini kui tagasihoidlikumad sotsiaalvõrgustike kasutajad.
- Kunagi kriminaalkaristust kandnud töötajad saavutavad kõnekeskuses teatud kliendituge pakkuvas rollis paremaid tulemusi kui "puhta" minevikuga töötajad.
- Kõige olulisemaks faktoriks pika tööstaaži ennustamisel klienditeenindaja töös on kodu ja töökoha vaheline kaugus ning töölepääsemise lihtsus.
- Ausamad töötajad (ausust mõõdetakse värbamisankeeti peidetud küsimuste abil) jäävad ettevõttesse kauemaks ning saavutavad reeglina ka paremaid töötulemusi (erandiks on siinkohal müügitöö).
Uued tehnoloogiad mõjutavad üha enam ka värbamisprotsesse laiemalt. Näiteks CV-d on asendumas profiilidega suhtlusvõrgustikes kuid töötajate tausta ning oskuste väljaselgitamiseks kasutatakse ka videosalvestusepõhiseid eelintervjuusid (Enercruit), mängulisi veebikeskkondi (O2, Hays) ning 3D simulatsioone (SHL). Sellistest allikatest saadav info võimaldab värbajate sõnul heade kandidaatide ringi laiendada, testida nende motivatsiooni ning sobivust organisatsioonikultuuriga juba värbamise esimestel astmetel.
Siiski ei saa ka tänapäeval isikliku kontakti ning reaalse praktika olulisust alahinnata – 2012. aastal vallandati Inglismaa haiglast Indiast pärit radioloogiatehnik, kelle värbamisel kasutati veebipõhiseid ankeetküsimustikke ning Skype-vestlust. Töö käigus selgus, et vähihaigetega kokkupuutuva meditsiinitöötaja teadmiste ja oskuste tase oli reaalsuses võrreldav esimese kursuse meditsiinitudengiga.
