«Täna läks meil kolm tundi kahe töörühma kuulamisele ja küsimuste küsimisele,» ütles eile õhtul haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Kuigi kõikidele osalistele on ideed kirjalikult juba ammu saadetud, käidi need eile suuliselt ikkagi läbi. «Jõudsime kohtumise teises pooles haridusleppe ettepanekute punktide aruteluni. Aga praeguse seisuga (õhtuks kella 18ks – toim) jõudsime läbida ainult selle küsimuse, mis puudutab haridusleppe objekti, et mis siis lõpuks on need teemad, mis me haridusleppes kokku lepime, ja mis kindlasti välja jäävad,» selgitas Kallas.
Juba täna hommikul jätkatakse konkreetselt karjäärimudeli ettepanekute läbirääkimistega. Arutlusel on neljaastmeline karjäärimudel ning sellele vastavad palgamäärad: nooremõpetaja palgakoefitsient 1,0, õpetajal 1,2, vanemõpetajal 1,4 ja meisterõpetajal 1,6. Kui see rakenduks järgmisel aastal, oleks nooremõpetaja palga alammäär 1820 eurot.
«Kõige keerulisem on töörühmast tulnud palgamudeli koefitsient,» rääkis Kallas. Ta lisas, et karjäärimudeli kohta ei ole osalistelt erilisi etteheiteid tulnud, kuid mudeliga kaasnev palgaküsimus on terav. «Meie ja teiste koolipidajate poolelt on see mure, et praegu töörühma esitatud palgamäärad ei mahu mitte kuidagi rahastuse sisse ära. Need on ikka väga suured unistused,» tõdes ta.
«Näiteks meisterõpetaja saaks 160 protsenti õpetajate palgast. See on väga kõrge palgamäär ja selline palgamudel tähendaks meile praegu sadu miljoneid lisarahastust eelarvest,» selgitas minister. Selle üle hakkab haridusministeerium läbi rääkima: millist rahastusmudelit koos karjäärimudeliga on riik võimeline rakendama. «Ma ei usu, et karjäärimudel rakenduks ilma palgamudelita,» rõhutas Kallas.
Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Reemo Voltri sõnas Postimehele, et kõik arutelud jätkuvad või isegi õigemini algavad alles täna. Eelmisel nädalal märkis EHL-i esimees, et on siiski optimistlik, sest senine läbirääkimiste kulg ja laual olevad ettepanekud on õpetajate suhtes igati soodsad.
«Näiteks praegu kavas olev palga- ja karjäärimudel on ideaalilähedane! Kurb muidugi, et Eesti Linnade ja Valdade Liit näitab oma lahkumisega suhtumist õpetajatesse ja haridusmuredesse ning soovimatust kaasa mõelda,» ütles Voltri. «Nad on ju omavalitsuste ehk enamiku haridusasutuste tööandjate esindusorganisatsioon. Ilmselt oleks neil aeg oma tegevused veidi ümber mõtestada.»
