Näitaja on sealjuures võrreldes eelmise aasta tulemusega samal tasemel. Eeskätt on see oluline isikliku ettevõtluskarjääri puhul, kuid võimalust ise otsustada, kus ja millal töötada, oodatakse ka tulevaselt tööandjalt.
Kõrvutades töötasu paindliku tööaja ning lisapuhkusega peab 44 protsenti vastanuist ajalist vabadust rahast tähtsamaks. Kõrgema töötasu valiks ligi kolmandik ehk 31 protsenti noortest ning veerand jääb küsimuses neutraalseks.
Võimalus töötada ükskõik kust maailmas on noortele kõrgemast töötasust atraktiivsem – nomaadliku töölaadi valiks enne kõrgemat palka ligi pooled ehk 47 protsenti vastanuist. 13 protsenti eelistust ei oma.
Motivaatorid nagu igapäevased hüved kontoris ja osalus ettevõttes jäävad noorte seas töötasule alla. Vaid 28 protsenti valiks kontorihüved enne kõrgemat töötasu, seejuures iga kümnes võrdluses kindlat arvamust ei oma.
Eelmise aastaga võrreldes on kõige rohkem muutunud ettevõtte osaluse eelistus. Kui eelmisel aastal leidsid pooled vastanuist, et võimalus saada osa ettevõtte edust on töökoha valikul olulisem kui kõrge palganumber, siis sel aastal arvab seda vaid iga kolmas ehk 36 protsenti.
Tööandja panust või võimalust panustada kliima soojenemise vältimisse pidas eelmisel aastal oluliseks 57 protsenti, kuid sel aastal 47 protsenti vastanuist. Selgelt on kliima soojenemise küsimus olulisem tüdrukutele, kellest enam kui pooled ehk 53 protsentipeab seda oluliseks, edendades noormeeste 36-protsendist osakaalu.
Norstati poolt läbi viidud uuringu sihtrühma moodustasid Eesti õpilased, kes 2022./2023. õppeaastal õpivad põhikooli 9. klassis, üldhariduskooli gümnaasiumiastmes või muus keskharidust andvas õppeasutuses. Uuringus osales 303 sihtrühma esindajat.
