Varasemast ajast märgatavalt rohkem oli küsimusi puudega inimestelt. Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul on see hea peegeldus sellest, et puudega inimesed on muutunud ühiskonnas palju nähtavamaks ja nende hääl kõlab valjemini.
„Voliniku ülesanne on aidata neid, kes tahavad tööl või koolis käia, aga ei saa seda mingi inimesest endast sõltumatul põhjusel teha. Töölesaamise konkursid, füüsiline ligipääs töökohale ja kohandatud töö ongi peamised murekohad, millega puudega inimene meie juurde pöördub. Korduva küsimusena on kerkinud üles ühistranspordi ligipääsetavus, millest sõltub puudega inimese võimalus töökohale jõuda. Omaette probleem on puudega lapse hooldamine või lapsele sobiva lasteaiakoha puudumine, mille tõttu ei saa täies tööjõus vanem tööl käia,“ märkis Pakosta.
Pakosta selgitas, et sageli ei tea ka tööandja oma õigusi, näiteks et tal on riigilt võimalik saada mitmeid teenuseid puudega töötaja palkamiseks. Töötukassa toetab puudega inimese tugiisiku tasustamisel või aitab kohandada tööruume ja -vahendeid, kui tuua vaid mõned näited.
Palju pöördus mullu võrdõigusvoliniku poole ka lapsevanemaid, kes uurisid oma õiguste kohta, suurem osa küsimustest oli seotud lapsehoolduspuhkuselt naasmisega.
Oluline vähemus, kes vajab ühiskonnas just oma õiguste kasutamisel julgustamist, on lapsevanemad, tõdes Pakosta. „Seepärast tahame sel aastal koguda kokku olulise info, mida lapsevanemad võiksid oma seadustega tagatud õiguste kohta teada. Neid õigusi kajastavaid seadusi on palju ja neis orienteerumine nõuab aega ja kogemust. Kui vajaminev ühte kohta kokku koguda, hoiame lapsevanemate jaoks kokku palju väärtuslikku aega, ning mis kõige tähtsam – oma õigusi hästi teadev lapsevanem suudab oma last paremini aidata,“ ütles Pakosta.
Voliniku kantselei poole pöördub nii mehi kui ka naisi peaaegu võrdselt, kuid 2014. aastal suurenes naiste arv, sama suund jätkus ka mullu. Voliniku kantseleisse pöördus mullu ka 21 juriidilist isikut.
Peaaegu pooled volinikule esitatud küsimused puudutasid töösuhteid, neile järgnesid teemadest kaupade ja teenuste kättesaadavus, haridus ja seadused, teatas võrdõigusvoliniku kantselei.
