Minister Kristen Michal kirjutab tervise- ja tööminister Rannar Vassiljevile, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei kooskõlasta eelnõu, kuna mõjude analüüs pole piisavalt konkreetne. Praegusel hetkel puuduvad hinnangud kulude osas ja jääb selgusetuks, kas asutused on potentsiaalsete kuludega üldse kursis.
Samas jääb ministeeriumi hinnangul ka arusaamatuks, kuidas andmete kogumine aitab kaasa soolise võrdõiguslikkuse suurendamisele. "Hetkel on probleemiks ilmselt iganenud mõttemallid tööde jagamise ja oskuste osas, kuid eelnõu seletuskirjast ei nähtu, kuidas neid mõttemalle muudetakse ning milline roll on kogutavatel andmetel. Lisaks võiks olla välja toodud, mis tase soolises võrdõiguslikkuses pärast määruse rakendamist potentsiaalselt saavutatakse," seisab kirjas.
Samuti pole MKM-i hinnangul analüüsitud piisavalt määruse mõju halduskoormusele. Jääb selgusetuks kuidas neid andmeid kogutakse, millises formaadis ning mis infosüsteemi kaudu. Sellest tulenevalt on võimatu hinnata ettevõtetele tekitatavat halduskoormust. Lisaks on käsitlemata mõju ja tagajärjed mikroettevõtjatele.
Tööandjad peaksid sotsiaalministeeriumi määruse kohaselt hakkama koostama statistikat naiste- ja meestöötjate osakaalu kohta organisatsiooni ametigruppide lõikes, organisatsioonisiseste liikumiste kohta, koolitusel osalemiste kohta, kasutatud puhkusepäevade kohta puhkuseliikide lõikes, tööaja kohta, keskmise palga ja selle osade kohta ning muude tasude kohta.
Siseministeerium ei kooskõlastanud määrust osas, kuna ministeeriumi hinnangul ei ole võimalik koguda andmeid tööle kandideerinud naiste ja meeste kohta, kuna tööle kandideerijad ei ole töösuhtes ning tegemist ei ole tööalaste statistiliste andmetega.
Ministeeriumi hinnangul kandidaadid üha sagedamini ei avalda kandideerimisdokumentides oma sugu, vanust ja muid selliseid andmeid. Lisaks ei annaks andmed kandidaatide soo kohta ka infot soolise kohtlemise kohta. Näiteks eeldab valdav osa ministeeriumi ametikohtadest kõrghariduse olemasolu ning kui sooline proportsioon Eesti tööealiste kõrgharidusega elanike osas on ühele või teisele poole kaldu, siis on ka ühest või teisest soost kandidaate rohkem.
Eelnõu kohta on märkuse teinud ka kaitseministeerium, mille sõnul ei esita julgeolekuasutused seadusest tulenevalt andmeid teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest ega nende palkadest, mistõttu ei saa neid andmeid anda ka soolise võrdõiguslikkuse analüüsimiseks
