2010. aastast saadik Sotsiaalministeeriumis ettevalmistusel olnud seaduseelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla meretöö konventsiooni ja kalandustöö konventsiooniga ja Euroopa direktiiviga, mis reguleerib laevadel, sealhulgas kalalaevadel töötavate inimeste töösuhteid.
Seaduse üks eesmärke on ka vältida tööturu killustumistendentsi, kus teatud osa töötajatel on tänu tähtajatule töölepingule suurem kaitse kui teistel. Eelnõu kohustab reedereid kõikide laevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu.
Teisalt kaob reederitel kohustus maksta laevapereliikmetele tööle- ja kodusõidu ajal keskmist töötasu, mis võib vähendada laevapere sissetulekuid. Teisalt peab reeder katma kojusõiduga seotud kulud. Kui reeder mingil põhjusel sellega hakkama ei saa, siis korraldab selle veeteede amet riigieelarvelistest vahenditest.
Veel tekib reederil kohustus maksta laevapere liikmetele lisaks haiguse või vigastusega seotud kuludele edasi ka töötasu, mis lõpeb alles siis, kui liikmel tekib õigus saada hüvitist töövõimetuse aja eest.
Hinnanguliselt on laevapere liikmete arv, kellele meretöö seadust kohaldatakse, ligikaudu 2400. Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2012. aastal kalapüügi ja veetranspordi tegevusaladel hõivatud 6800 inimest, mis moodustab hõivatutest 1,1 protsenti.
Õiguskomisjon otsustas veebruari keskel teha ettepaneku esimene lugemine täna lõpetada ja määras muudatusettepanekute tähtajaks 12. märtsi.
