CV Keskuse uuringu järgi lahkus 31 protsenti meestest ja 22 protsenti naistest oma eelmiselt töökohalt väikese palga tõttu. Uuringust selgus, et mida kauem on töötaja samal töökohal püsinud, seda olulisemaks töölt lahkumise teguriks muutub palk. Vastajatest, kes olid oma ametikohal töötanud alla aasta, lahkus väikese palga tõttu 26 protsenti. Vastajatest, kes olid aga töötanud samal positsioonil 6–10 aastat, lahkus sama teguri tõttu 29 protsenti.
„Kuigi keskmine brutopalk kasvas aasta esimeses kvartalis 7,3 protsenti, näitab värske uuring, et endiselt on töövõtjate soovide ning tööandjate poolt pakutava vahel suured erimeelsused,” kommenteeris uuringu tulemusi CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt. «Seisame täna silmitsi olukorraga, mis ei näi jätkusuutlikuna. Kui töötajatest pea pooled (48%) ei ole tööandja poolt pakutavaga tegelikult rahul, olgu selleks siis ebasobiv palk (28%), ebasobivad töötingimused (14%) või konfliktid ülemuse endaga (6%), siis ei saa me oletada, et nad on motiveeritud seatud tingimustel töötama,» ütles Auväärt. „Taoline olukord annab tugeva konkurentsieelise ettevõtetele, kes suudavad oma töötajatele pakkuda konkurentsivõimelist palka ning sobivaid töötingimusi,” lisas ta.
Enim lahkuvad kehva palgataseme tõttu ametikohalt lihttöölised (32%), spetsialistid (27%), madalama astme juhid (19%) ning ametnikud (18%). Tippjuhtidel on suurimaks töölt lahkumise teguriks konfliktid ülemusega (13%) või ebasobivad töötingimused (13%).
Lisaks leidis 38 protsenti töötajatest, et kui neil avaneks täna võimalus, siis nad vahetaksid töökohta. Koguni 57 protsenti töötajatest on olenevalt pakkumisest valmis kaaluma töölt lahkumist. „Kuigi meie lõunanaabrite keskmine palgatase jääb Eesti omale alla, väidab lätlastest 12 protsenti, et nad on rahul oma töökohaga ning pigem ei soovi lahkuda. Eestis on sama näitaja kõigest viis protsenti.” Eestlastest on enim töökohta valmis vahetama lihttöölised (41%), ametnikud (40%) ning spetsialistid (36%).
