Eestit põletab terav tööjõupuuduse, mitte tööpuuduse probleem, tõdesid volikogul osalejad. Minister Kruuse ja tööandjad nõustusid, et mittetöötavad vähenenud töövõimega inimesed on võimalik väikese pingutuse toel tuua tagasi tööturule.
"Tööandjate Keskliit tõstis oma manifestis esile osalise töövõimega inimeste tööjõuturule tagasitoomise. Ettevõtjad on rahul, et reformiga lisanduvad olemasolevatele toetusmeetmetele veel olulisi meetmeid. Juba täna kehtivad maksusoodustused tööandjaile, kes töövõimetuspensionäridele tööd pakuvad. Näiteks maksab riik töövõimetuspensionil töötaja eest sotsiaalmaksu riigieelarvega kehtestatud kuumäära ulatuses. Tema eest ei pea maksma sotsiaalmaksu töötasu alammääralt, vaid selle arvestamise aluseks võetakse talle tegelikult makstud tasu,“ selgitas minister. „Sarnastele soodustustele lisaks pakub töötukassa mitmeid teenuseid tööandjaile, millele reformi käivitudes tuleb olulist lisa," kinnitas Kruuse.
Töövõimereformi rakendudes hinnatakse iga vähenenud töövõimega inimest eraldi ning koostatakse talle individuaalne tööotsimiskava. Samuti aidatakse kohandada tulevane töökoht inimese vajadustest lähtuvalt. "Kui otsustame, et erivajadustega inimeste tööturule tagasiaitamine ühiskonnas on prioriteet, siis peame tööandjale kompenseerima töökoha kohandamise kulud. Töövõimereformi tulemusel ei ole erivajadus tööandja jaoks enam lisakulu.
Erivajadusega inimesed on võrdsed töötajad ning riigi pakutav toetus loob palkamiseks reaalselt soodsad tingimused,“ rõhutas minister. „Passiivsest raha eraldamist jääb väheks. Väga oluline on see, et Töötukassa nõustab tööandjaid, pakub tuge sisseelamisperioodil ning aitab leida lahendusi tekkivatele küsimustele. Töövõimereform õnnestub siis, kui kogu ühiskond sellele kaasa aitab ja kõik oma panuse annavad – riik vajalike toetuste ja teenuste pakkumisel, inimesed töö otsimisel, tööandjad töö pakkumisel, omavalitsused oma inimesi toetades ja me kõik erivajadustega inimesi austava ja julgustava õhkkonna loomisel," lisas Kruuse.
