Sutteri sõnul on Eestis üldiselt väga hea haridus- ja sotsiaalsüsteem, kuid riik ei suuda seda enam ühiskonnana kinni maksta. "Haridus, tervishoid ja pensionid on olnud pühad teemad, kuid nüüd on lisandunud uus eksistentsiaalse tähtsusega lisakulu riigikaitse näol. Ja seda kõike ei suuda me enam ära majandada," rääkis Sutter.

Tem sõnul inimeste ootused riigi pakutavate teenuste osas järjest kasvavad, kuid tootlus inimese kohta on viimastel aastatel langenud. "Me pole kunagi panustanud nii palju raha haridusse ja teadusse, kuid miskipärast ei tule see majandusse tagasi. Lui riigieelarve maht on kasvanud 70 protsenti, on majandus nominaalselt kasvanud kõigest 45 protsenti,“ rääkis Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht.

Tema sõnul ei suutnud eelmisel kevadel 23 protsenti põhikooli lõpetajatest ületada lõpueksamite miinimumkünnist. Need on need lapsed, kellest peaks tulema pealekasv ülikoolidesse ja tööellu. Ja probleemiga tegelemise asemel pakume me välja, et lävend tuleks muuta soovituslikuks. See ei ole see tee. Me peame vaatama kuidas me sellesse olukorda oleme jõudnud. Me paneme sadu miljoneid põhiharidusse, kuid ometi pole meil matemaatikaõpetajaid ja lapsed on sunntiud õppima hiidklassides. Me saadame oma lapsed hommikul kooli ja eeldame, et nad saavad hea hariduse, kuid iga nejas laps ei ületa isegi lävendit. Nii me ei saa oma majandust kasvama,“ rõhutas Hando Sutter.

„Kuna Eesti rahvaarv väheneb ja vananeb, siis me peame suurendama tööviljakust. Ning võtmetähtusega selle juures on hea haridus – muidu jäämegi rumalat tööd tegema. Või peame tooma välistööjõudu. Muud võimalust ei olegi. Kui Ukraina sõda lõpeb ja ukrainlased tagasi lähevad ja kui rändesaldo on siis 20 prosendi defitsiidis, on meil mitmed sektorid käpuli. Peame selleks kohe valmistuma,“ sõnas Hando Sutter.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimehe Ülle Ernitsa sõnul on tööturul puudus praktiliste oskustega spetsialistidest – tervishoius, inseneerias, julgeolekus ja teistes võtmevaldkondades. "Spetsialistide puudujäägi leevendamiseks peaksid pooled Eesti tudengitest õppima rakenduskõrgkoolides, nagu see on mitmetes riikides, keda endale eeskujuks seame. Täna on see osakaal Eestis liiga väike, kõigest 20-25 protsenti,“ rääkis Ernits.

„Mingites valdkondades olemegi jõudnud olukorda, kus tööandjad näevad ainsa lahendusena spetsialistide sissetoomist kolmandatest riikidest, kuna meie haridussüsteem ei suuda piisavalt nende valdkondade asjatundjaid koolitada,“ tõi välja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden. „Kui me aga päriselt tahame välisüliõpilasi ja tahame, et need inimesed ka siia jääksid, peame neid koolitama valdkondades, mille esindajaid meil päriselt vaja on.“

Riigkontrolör Janar Holm märkis, et taporteid tehakse ja loetakse, kuid valmisolekut otsusteks ei ole. "Kõikvõimlikud analüüsid ja raportid on kujunenud rahustuseks ühiskonnale, sest keeruliste otsuste juures saab alati öelda, et „teeme veel ühe analüüsi“ ja saame näidata, et töö käib. Sellega saab põhendada ka mitteotsustamist,“ rääkis rHolm.

„OSKA raportitest näeme küll erinevate valdkondade tööjõuvajadust, kuid kui lugeda samade valdkondade arengukavasid, siis näeme, et nad kõik usuvad, et hakkavad peagi vohama ja vajavad senisest tunduvalt rohkem inimesi. Nende prognooside kohaselt peaksime me riigi Saksamaale kolima, et kõik töökohti inimestega täita. Tegelikult me vajame sinna juurde suuri strateegilisi otsuseid – millised on need valdkonnad, kuhu meil on tõesti inimesi vaja,“ lisas riigkontrolör.

Tema sõnul hindavad 42 protsenti inimestest, et nad töötavad ametikohal, kus tegelikult poleks omandatud kõrgharidust vaja. "See on probleem nii neile inimestele endile, kuid ka riigile ja ühiskonnale laiemalt – need inimesed saaksid muudes valdkondades panustada rohkem. Küsimus on eelkõige haridussüsteemi tasakaalus – kas me õpetame seda, mida on tööturul tegelikult vaja,“ tõi Janar Holm välja.

Kutsekoja juhatuse liige ja OsKuS arendusjuht Tiia Randma lisas, et Eestit mõjutavad megatrendid, aga kõige enam demograafiline muutus. "Olukorras, kus maailma rahvastik kasvab, Maailma rahvastik kasvab, ka Eesti rahvastik oli kümme aastat kasvutrendis, kuid viimane aasta tõi kaasa negatiivse muutuse. Sündivuse vähenemise ja rahvastiku vananemise tõttu on meie tööjõu keskmine vanus kasvutrendis. Vanemaealiste tööhõive kasvab ning oleme üle 65-aastaste tööturul hõivatusega Euroopa tipus,“ selgitas Randma. „Hiljutises perearstiuuringus selgus, et 400 000 eestlase perearstid võiksid täna päeva pealt pensionile minna.“

Tiia Randma hinnangul ei ole pelgalt raha abil võimalik Eesti haridusprobleemi lahendada. ”Kui sõela valada rohkem vett, siis see sinna pidama ei jää. Näiteks tervishoiu puhul peame muutma kogu valdkonna toimemudelit, et noored õed ja arstid tahaks sinna tööle minna ja sinna ka tööle jääda. Sama kehtib eraettevõtluse puhul.”

2. mail Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud Eesti rakenduskõrgkoolide haridusfoorumil võeti luubi alla Eesti kõrghariduse sisu, roll ja suund kiiresti muutuvas tööjõu- ja rahvastikuolukorras. Foorumil tõdeti, et hädavajaliku tööjõu tagamiseks tuleb rakenduskõrghariduse osakaalu suurendada ning välistudengid peaksid olema Eestis teretulnud.

Haridusfoorumil jagasid oma mõtteid Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Eesti Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter, riigikontrolör Janar Holm, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Andrus Pedai, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ulla Saar, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Katariina Järve, riigikogu liikmed Margit Sutrop, Tõnis Lukas, Riina Sikkut, Helle-Moonika Helme ja mitmed teised valdkonna tipud.