Seetõttu on Euroopa Komisjon töötanud välja ettepanekud, mis peaksid tagama lähetatud töötajate õiguste parema kaitse, hõlbustama teenuste piiriülest osutamist ning ausat konkurentsi.
Senine praktika töötajate piiriülesel lähetamisel on näidanud, et mõnikord on keeruline kindlaks teha, kas tegemist on töötajate lähetamisega Euroopa Liidu õiguse tähenduses või mitte. Õigusaktide ebaselgust on kuritarvitanud mitmed ettevõtted, kes on leidnud lünki, kuidas kehtestatud nõuetest mööda hiilida. Selline tegevus vähendab aga ausat konkurentsi Euroopa siseturul.
Lähetamise mõiste täpsustamine
Euroopa Komisjon on välja pakkunud mitmeid meetmeid, kuidas praegust ebaselgust töötajate piiriülese lähetamise valdkonnas vähendada. Lisaks liikmesriikide vahelise halduskoostöö tihendamisele, järelevalve tõhustamisele ning piiriüleste haldustrahvide vastastikusele tunnustamisele on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku täpsustada lähetamise mõistet.
Lähetatud töötaja on töötajate lähetamise direktiivi kohaselt töötaja, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muu liikmesriigi territooriumil kui riik, kus ta tavaliselt töötab. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et hindamaks, kas lähetatud töötaja töötab ajutiselt muus liikmesriigis, tuleb uurida kõiki tööd ja töötajaid iseloomustavaid kriteeriume. Muuhulgas tuleb arvesse võtta, kas töötamine teises liikmesriigis toimub piiratud aja jooksul, kas lähetatud töötaja pöördub pärast teenuse osutamist või tööde tegemist tagasi ning kas samal töökohal on varasemalt töötanud sama või mõni teine lähetatud töötaja. Lähetamise mõiste täpsustamine aitab suurendada õigusselgust ning vähenda kehtivate nõuete kuritarvitamise ohtu.
Teabe kättesaadavus paraneb
Kui ettevõte soovib oma töötaja lähetada teise liikmesriiki, siis tuleb lähetatud töötajale tagada, et tema töötingimused vastaksid vastuvõtvas liikmesriigis kehtivatele miinimumnõuetele. Näiteks lähetades töötaja Hollandisse, peab ettevõte jälgima, et töötaja töötasu, töö- ja puhkeaeg oleksid kooskõlas seal kehtivate miinimumnõuetega. See tähendab, et ettevõte peab enne lähetamist tutvuma teises liikmesriigis kohaldatavate töötingimustega. Samas on eelkõige väikeettevõtetel keeruline teada saada, millised on töötingimused konkreetses liikmesriigis. Sellest tulenevalt on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku, et iga liikmesriik peaks võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et teave kohaldavate töötingimuste kohta oleks kasutajasõbralikult terviklikult elektroonilisel teel kergesti kättesaadav ka muus keeles kui riigikeel.
Peatöövõtja ja alltöövõtja solidaarvastutus
Lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks ning ausa konkurentsi edendamiseks soovib Euroopa Komisjon kehtestada nõude, mis näeb ette ehitusvaldkonnas peatöövõtja solidaarvastutuse otsese alltöövõtja kohustuste eest lähetatud töötajate osas. Peatöövõtja vastutuse ulatus ei ole siiski absoluutne, vaid on piiratud miinimumpalgaga. Näiteks kui Eesti ettevõte saadab oma töötaja kolmeks kuuks Iirimaale ehitusplatsile allhanketöid tegema ning Eesti ettevõte jätab lähetatud töötajale palga maksmata, siis on töötajal õigus nõuda töötasu peatöövõtjalt Iirimaal kehtiva miinimumpalga ulatuses. Peatöövõtjal on Euroopa Komisjoni ettepanekute kohaselt võimalik vabaneda vastutusest, juhul kui ta on järginud hoolsuskohustust allhankija valimisel. Solidaarvastutuse põhimõte peaks aitama vältida olukordi, kus peatöövõtja kasutab allhankijana ettevõtteid, kes ei täida oma kohustusi lähetatud töötajate ees.
Euroopa Komisjoni ettepanekud on vormistatud direktiivi eelnõuna. See tähendab, et esmalt tuleb direktiiv vastu võtta Euroopa Liidu tasandil. Seejärel on liikmesriikidel kaks aastat, et direktiivis sisalduvad põhimõtted oma siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Eestis õigusesse jõuavad eelnevalt kirjeldatud muudatused seega hiljemalt 2014. aastal.
Artikkel on ilmunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.
Marko Udras,
jurist,
poliitikakujundamise ja õigusosakond,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
