Valitsus kindlasti arutab tööandjate ja ametiühingute ettepanekut töötuskindlustusemakse määra langetamise kohta, ütles Ansip valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele.
Peaminister meenutas majanduskriisi eelset aega, kui valitsus otsustas ametiühingute ja tööandjate ettepanekul kärpida maksemäära 1,5 protsendilt 0,9 protsendile. "Siis lahvatas üleilmne finantskriis ja me suurendamise maksemäära 4,2 protsendile. Ootamatult selgus, et see anum, mis justkui üle ääre ajas, polnud nii suure hulga raha täidetud, et kriisi üle elada," rääkis ta.
"Me oleme majanduse ülekuumenemise ajal kuumutanud seda majandust veelgi maksumäära kärpimisega ja siis kui majandus on languses olnud, oleme seda veelgi jahutanud maksemäära järsu tõstmisega. Makromajanduslikult mõlemad otsused on olnud valed," selgitas peaminister.
Ansip lisas, et ta ei ennusta Eestile halbu aegu, aga me oleme ükskord lähiajaloos käitunud valesti, mistõttu tuleks tõsiselt järele mõelda. "Poliitikutel, tööandjatel ja ametiühingutel on raske õppida teiste vigadest, aga nii palju suutlikkust võiks meil olla, et me suudaksime iseenda vigadest õppida."
"Ma ei taha hirmutama hakata, aga mõelgem siin Hispaania peale, nende kriis on juba päris kaua kestnud," lisas Ansip.
Eesti Töötukassa nõukogu tegi see nädal valitsusele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määraks 2,1 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,4 protsenti ja tööandjatel 0,7 protsenti.
Käesoleval aastal on töötuskindlusmakse määr kolm protsenti, millest töötajatel tuleb maksta kaks protsenti ja tööandjatel üks protsent.
2,1-protsendilise maksemääraga oleks 2014. aastal töötuskindlustuse kogutulud 125,7 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaks 121,6 miljonit eurot. Tööturuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 36 miljonit eurot. Prognoosi järgi hakkab 2014. aastal saama töötuskindlustushüvitist 19 407 inimest, koondamishüvitist saab 6307 inimest ja maksejõuetushüvitist 2100 inimest.
