EAKL-i esimehe Peep Petersoni hinnangul on alates 2009. aastast kehtinud määrad ebamõistlikult madalad. „Töölepingu seaduse järgi on maksimaalne rahatrahv tööandjale kuni 100 trahviühikut ehk hetkel 400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 1300 eurot ning samades määrades rahatrahve sisaldab ka ametiühingu seadus," ütles ta pressiesindaja teatel.
„Põhiseaduse paragrahvi 29 kohaselt on töötingimused riigi kontrolli all ja riiklikku järelevalvet töötingimuste üle teostab Tööinspektsioon, kuid Tööinspektsiooni järelevalve ei saa olla tõhus kui reaalselt karistusi ei määrata või kui karistused on sümboolsed,“ jätkas Peterson lisades, et kui seadustes olevaid sanktsioone ei ole võimalik kohaldada ja rahatrahvi määrad ei motiveeri tööandjaid seaduskuulekalt käituma, on töötajate õigused kaitseta.
Kuna tööandja kohustuse rikkumisel ettenähtud väärteokaristused ei ole sõnastatud korrektselt, on sotsiaalministeerium esitanud riigikogule ettepanekud erinevates tööõigust reguleerivates seadustes olevates väärteo sätetes termini „tööandja“ muutmiseks, et selle kaudu tagada tööinspektsiooni karistusfunktsiooni efektiivne rakendamine. Samas rahatrahvide määrad seadustes ei muutu.
