Läbirääkimistel üritati leida lähenemisvõimalusi sektorilepetes sisalduvatel teemadel, arutati lepitaja ja lepituskomisjoni nimetamisega seonduvat, ka toetusstreikidesse puutuvat ning võimalusi seadustes määratavate töötingimuste mõjutamiseks, ütles Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson BNS-ile.
"Mõningates punktides on osapoolte arvamuste loomulik kaugus teineteisest küllaltki suur, aga vähemalt praeguse seisuga seda hirmu ei ole, et toetusstreigid täiesti ära keelataks," kommenteeris Peterson.
Tööandjate Keskliidust öeldi BNS-ile, et seoses jätkuvate kõnelustega teemat kommenteerida ei soovita.
Augusti lõpus pidasid läbirääkimisi Sotsiaalministeerium, ametiühingud ja tööandjad planeeritava kollektiivlepingu läbirääkimise ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu osas.
Ametiühingud soovisid uude kollektiivlepinguid ja streike reguleerivasse seadusse tuua kollektiivläbirääkimistel osalemise kohustuse, täpsustada sektorilepingute laiendamise tingimusi ning luua otsustusorgani, mis streigikeelu või olulise piirangu tingimustes tagaks töötüli kiire lepitamise.
Siis jõudsid osapooled kokkuleppeni umbes pooltes küsimustes, muuhulgas sektorilepete sõlmimisel vajaliku osapoolte esinduslikkuse tagamises. Kolm teemat olid ka sellised, kus lepiti kokku, et läbirääkimistel osalenud üritavad paari lähema nädala jooksul jõuda mingite kompromissideni, ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas toona BNS-ile.
