Kolmapäeval kohtusid sotsiaalpartnerite esindajad, et leppida kokku palgaläbirääkimiste lähtekohad ebatavaliselt kõrge inflatsiooni tingimustes.
"Arutasime olukorda tööturul ja majanduses, eelkõige kõrge inflatsiooniga seotud probleeme. Paraku pole Eesti väikeses ja avatud majanduses inflatsiooniga võitlemiseks palju tõhusaid meetmeid, sest hinnatõusu põhjused on riigipiiride ülesed – koroonakriisist ja sõjast Ukrainas tingitud tarneraskused ning energiakandjate hinnad," ütles tööandjate liidu juht Arto Aas BNS-ile.
Ametiühingud ja tööandjad pööravad koos suurendatud tähelepanu kolmele teemale: vaesuse vähendamine ja vältimine, makromajandus ning eksportiva sektori arengud.
Ametiühingud kavatsevad koos tööandjate liiduga anda ka keskmise palga soovituse tööandjatele – kui palju on mõistlik tõsta palka, et see ei toidaks inflatsiooni. Aluseks võiks võtta eksportiva sektori. "Palgakasv on Eestis jätkuvalt kiire, mis aga võib omakorda hinnatõusuks põhjust anda," rääkis Aas.
Eesti Panga prognoosi järgi on keskmine palgatõus sel aastal 10,7 protsenti ja järgmisel aastal 8,2 protsenti. Aastainflatsioon on Eestis viimastel kuudel küündinud paarikümne protsendini.
Tööturu osapooli teeb murelikuks, et elektrihinnad on jätkuvalt kõrged ning sügisesse vaadatakse pigem pessimistlikult.
Olime ühte meelt, et riigipoolne abi peab inimesteni jõudma võimalikult sihitult, sealhulgas on kasu ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest,
ütles ametiühingute juht Peep Peterson.
Enne 2023. aasta miinimumpalga läbirääkimisi on osapooltel kavas kaasata eksperte ja läbi viia uuringuid. "Näiteks püüame saada paremat statistikat selle kohta, kuidas on muutunud miinimumpalga teenijate arv. Olemasoleva viimase info kohaselt on neid umbes 3 protsenti töötajatest ehk 18 000 inimest," lisas Peterson.See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.">
