Ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitise suurus oli naistel 1170 eurot ning meestel 1638 eurot. Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate madalaim.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Anet Müürsoo sõnul suurenes vanemahüvitist saanud meeste osakaal aastaga ligi kümnendiku võrra, kokku sai vanemahüvitist 7423 meest.
Ehkki keskmine vanemahüvitise suurus meestel ja naistel aastaga ühtlustus, oli lõhe siiski 28,6 protsenti. Isapuhkust kasutas 60 protsenti seda võimalust omanud isadest, mis on võrreldes 2019. aastaga ligi kahe protsendi võrra rohkem,
ütles Müürsoo.
Sooline segregatsioon, mis tööturul tähendab tööde jagunemist naiste ja meeste vahel, näitab, et kõikidel ametikohtadel oleks Eestis mehi ja naisi võrdselt, kui töö vahetaks 34 protsenti meestest või naistest. Tegevusaladel oleks mehi ja naisi võrdselt, kui vahetuse teeks 36 protsenti meestest või naistest.
„Mehi töötab rohkem näiteks töötleva tööstuse, ehituse, veonduse ja laonduse tegevusaladel ning naisi hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel. Meeste seas on oluliselt rohkem näiteks seadme- ja masinaoperaatoreid ning naiste hulgas tippspetsialiste ja teenindustöötajaid,“ lisas Müürsoo.
Juhtival kohal töötas eelmisel aastal 11,8 protsenti meestest ning 7,2 protsenti naistest. Loodi veidi üle 18 000 Eesti osanikega ettevõtte, millest 59,5 protsendi asutajaks oli mees ja 27,3 protsendi puhul naine. Ettevõtetest 6,9 protsenti asutasid mees ja naine ühiselt ja 6,3 protsendi puhul ei olnud asutaja sugu võimalik määrata. Füüsilisest isikust ettevõtjaks registreeris end 920 meest ja 791 naist.
