“Eestis lõppes paberite ajajärk enam kui 20 aastat tagasi ja riigi teenused kolisid internetti. See tähendas murrangulisi muutuseid igapäevases asjaajamises ja tempokat digipööret, mida tuuakse eeskujuks globaalselt. Tehnoloogia areng tähendab uusi võimalusi ja nüüd on aeg teha järgmine suur hüpe tulevikku ja ehitada personaalsemat riiki. Riiki, mis on inimesele olemas just temale mugavas seadmes hetkel, mil ta avalikke teenuseid kõige enam vajab,” ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Minister tõi välja, et digiühiskonda tuleb arendada terviklikult ja õnnestumise kriteerium on valdkondadeülene kõrge digiteenuste kvaliteet, mitte üksikud säravad projektid. Uue digipöörde tuum on kasutajakesksed ja mugavad digilahendused, mille loomisel on kasutatud parimaid tehnoloogiaid. “Riik peab olema kiire ja proaktiivne. Ligipääs avalikele teenustele peab olema kõigest mõne hiireklõpsu või nupuvajutuse kaugusel,” sõnas Riisalo. Ta tõi välja, et tähtis on liikuda kursil, kus inimesel või ettevõttel ei tule ise kõiki teenuseid taga ajada, vaid need tulevad vajadusel ise temani. Täiendavad 100 miljonit eurot digipöörde kiirendamiseks erinevates valdkondades aitavad just sellist personaalsust luua, et panna alus uuele digihüppele.
Minister rõhutas valdkondlike digipöörete olulisust ka meie majanduskeskkonna vaates. Ta märkis, et nutikad ja uuenduslikud riiklikud digilahendused on Eesti majandusruumi atraktiivsuse võti, mis meelitavad siia mahukaid välisinvesteeringuid ning toetavad tarkade töökohtade loomist. “Digipöörde kiirendamine ja valdkondadeülene taseme ühtlustamine parendab meie rahvusvahelist konkurentsivõimet ning annab hoogu majandusarengule. Eestit on digiteemadel iseloomustanud julgus katsetada ja olla suunanäitaja ning me ei tohi jääda paigale tammuma,” ütles Riisalo.
Toetust antakse avalikule sektorile infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks ja arendamiseks, küberruumi usaldusväärse ning turvalisena hoidmiseks ja valdkondliku digipöörde elluviimisega seotud tegevusteks. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood lõppeb 31. augustil 2029. aastal. Toetuse eelarve on 100 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 70 miljonit ja riiklik kaasfinantseering 30 miljonit eurot.
