"Omavalitsustel, kelle elanike arv on vähenemas, on sellest tingitult väiksema rahakotiga järjest keerulisem väljakutse tagada oma inimestele kvaliteetseid avalikke teenuseid ning atraktiivset elukeskkonda," nentis rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonnajuhataja Priidu Ristkok pressiteates.
"Toetame avalike teenuste puhul nii kohaliku tasandi kui ka laiema piirkonna koostööprojekte, mis aitavad uuendada teenuste korraldust ja kohandada seda rahvastikumuutustele ning sihtgrupi ootustele. Oluline on siin teenuse enda keskne ümberkorraldamine. Seetõttu peab lisaks investeeringutele toetatav projekt vähemalt 15 prrotsendi ulatuses sisaldama arendustegevusi teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks," selgitas Ristkok. "Jätku saab ka investeeringute toetamine linnasüdamete terviklikuks uuendamiseks, et koondada neisse suuremat keskusfunktsiooni ja tuua uut hingamist täiendavate teenuste või tegevusvõimaluste näol," lisas ta.
Taotlusvooru läbi viiva RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhi Kertu Sepa sõnul lähtutakse toetatavate tegevuste valiku puhul konkreetses maakonnas kokku lepitud arengustrateegia eesmärkidest. "Lisaks avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning avaliku linnaruumi arendamisele, saab taotlusvooru kaudu toetust küsida ka piirkondliku ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja reoveepuhastite rajamiseks," tõi Sepp välja. Ta märkis, et kogu meetme eelarve on maakondadele kättesaadav ühes taotlusvoorus. Taotluste esitamiseks on maakonnad jaotatud kahte gruppi ja kummalgi on eraldi taotluste esitamise tähtaeg.
"Partneritena ootame taotlusvoorus osalema ja rahaliselt panustama ka äriühinguid ning avalik-õiguslikke ülikoole," lisas Sepp.
Toetuse minimaalne summa on 400 000 eurot ja maksimaalne summa 1,5 miljonit eurot projekti kohta. Kui koostööprojekti korral on toetuse taotlejaks ja partneriks omavalitsus, suureneb maksimaalne toetuse summa 1,5 miljoni euro võrra iga projekti kaasatud omavalitsuse kohta. Ida-Viru, Võru, Põlva ja Valga maakondades võib toetuse maksimaalne määr olla kuni 70 protsenti, ülejäänud Eesti maakondades kuni 60 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.
Kahaneva rahvaarvuga omavalitsusena käsitatakse linna või valda, mille rahvaarvu kasv jääb viimasel viiel aastal alla 10 protsendi. Meetme sihtpiirkonda ei kuulu Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad. Harju või Tartu maakondade kasvava rahvaarvuga omavalitsused on oodatud osalema tegevuspartneritena juhul, kui projekt aitab lahendada sama maakonna kahaneva rahvaarvuga omavalitsuse elanike vähenemise ja vananemisega seotud probleeme.
