18.02.2022 Reede

MKM: rohkem kõrgete energiakulude hüvitamise meetmeid plaanis pole

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel hetkel rohkem kasvanud energiakulude mõju leevendamiseks kompenseerimise meetmeid ettevõtetele plaanis ei ole ning nüüd püütakse leida lahendusi, et vältida sarnast olukorda järgmistel talvedel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel hetkel rohkem kasvanud energiakulude mõju leevendamiseks kompenseerimise meetmeid ettevõtetele plaanis ei ole.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel hetkel rohkem kasvanud energiakulude mõju leevendamiseks kompenseerimise meetmeid ettevõtetele plaanis ei ole. Foto: pixabay

Majandusarengu asekantsler Sille Kraam kirjutab vastuskirjas Pesumaja Rea pöördumisele, et ministeerium mõistab ettevõtte muret energiahindade tõusuga kaasnenud väljakutsetega tegelemisel. Asekantsleri sõnul on energiahindade tõus olnud kõikidele ettevõtetele sel talvel murekohaks ning riik on püüdnud oma võimaluste piires ka abiks olla.

Esiteks hüvitatakse selle aasta jaanuarist kuni märtsini elektri võrgutasu mittekodutarbijale. Elektri võrguteenuse kulu kompenseeritakse seejuures ettevõtetele ja asutustele 100 protsendi ulatuses. Energiamüüja esitataval arvel on see juba arvestatud.

Teiseks hüvitatakse 2021. aasta oktoobrist kuni selle aasta märtsini elektri võrgutasu kõigile, sealhulgas mittekodutarbijale. Elektri võrgutasu hüvitatakse 50 prostendi ulatuses kõigile elektritarbijatele – see kajastub automaatselt elektriarvetel võrguteenuse poole väiksema maksumusena. Kuni detsembrikuuni hüvitati 50 protsenti kõigile tarbijatele, uue meetme alusel  kompenseeritakse alates jaanuarist 2022 asutustele ja ettevõtetele elektri võrgutasu 100 protsenti.

Kolmandaks hüvitatakse möödunud aasta detsembrist kuni tänavu märtsini kõigile gaasitarbijatele gaasi võrguteenuse tasust 100 protsenti. Soodustuse saamiseks ei pea tarbijad eraldi ise midagi ette võtma, gaasitarbimise eest laekuvatel arvetel katab võrguteenuse lõpptarbija eest riik ning tarbijatele laekuv arve on selle võrra väiksem.

Lisaks otsustas valitsuses jaanuari lõpus, selleks et vältida ettevõtete likviidsusest tekkivat lumepalliefekti, käivitada Kredexis laenukäenduse meetme energiakriisi tagajärgedega toimetulekuks. Arutlusel oli ka taastuvenergia tasude vähendamine, kuid see ettepanek toetust ei leidnud. 

Ühtlasi on riik toetamas 200 miljoni euroga keskkonnasäästlike investeeringuid, mille üheks eesmärgiks on ka ettevõtete ressursitõhusus, sealhulgas energiatõhusus.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!