26.10.2021 Teisipäev

Liidud: meetmeid gaasihinna tõusu leevendamiseks on vaja viivitamatult

Eesti Gaasiliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu hinnangul tuleb meetmeid gaasihinna tõusu mõju pehmendamiseks kasutusele võtta viivitamatult, kuid vahetud toetused võivad liitude sõnul olla pigem ajutised, näiteks 2022. aasta suveni.

Kaudselt mõjutab maagaasi hinnatõus aga kõiki tarbijaid ning Eesti ettevõtjate ekspordivõimet ning äärmuslikel juhtudel ka eksistentsi, nendivad liidud.
Kaudselt mõjutab maagaasi hinnatõus aga kõiki tarbijaid ning Eesti ettevõtjate ekspordivõimet ning äärmuslikel juhtudel ka eksistentsi, nendivad liidud. Foto: pixabay

Liidud kirjutavad peaminister Kaja Kallasele saadetud kirjas, et lähtudes praegusest olukorrast, kus maagaasi hind on varasema hinnaga võrreldes teinud hüppelise kasvu, on tõsisesse ohtu sattumas paljud ettevõtjad, aga ka tarbijad, kes on valinud börsipaketi või saanud praegusel hetkel fikseeritud hinna, mis on vahemikus 60–80 eurot megavatt-tunnist (MWh). See on varasema hinnaga võrreldes 3–4 korda kõrgem, sest maagaasi ajalooline hind on olnud umbkaudu 20 eurot megavatt-tunnist.

Võttes arvesse, et Euroopas olevate gaasihoidlate varu on varasemaga võrreldes oluliselt madalam, võivad liitude sõnul hinnad külma talve korral veel tõusta.

On oodata, et hinnad hakkavad normaliseeruma alles kütteperioodi lõpus, tavaliselt aprillis ja mais. Soovime rõhutada, et erinevalt elektri hinnatõusust on gaasihinna tõusu põhjused ajutised, mis annab alust arvata, et hinna mitmekordistumine toimub kohe ning taandub kevadel,

märgivad liidud. 

Seejuures toovad liidud välja, et ehkki riik on tunnistanud energiakandjate kõrget hinnatõusu ja saanud aru selle negatiivsest mõjust kõigile tarbijatele, on peamiselt tööd tehtud elektrihinna kompenseerimisega. Samas on maagaasi kasutajaid Eestis ligikaudu 100 000 leibkonda ehk 250 000 inimest.

"Meile jääb arusaamatuks, et milliste eelduste või teadmiste tõttu on kõrvale jäetud maagaasi kõrge hinna kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine, mis selgelt mõjutab tarbijat rohkem kui kõrge elektrihind," kirjutavad liidud peaministrile. 

"Kaudselt mõjutab maagaasi hinnatõus aga kõiki tarbijaid ning Eesti ettevõtjate ekspordivõimet ning äärmuslikel juhtudel ka eksistentsi. Mitmed ettevõtted kasutavad olulise tootmissisendina maagaasi, mille hinna viiekordistudes peab ettevõtja tõstma oma toodete või teenuste hindu ning selle võimatuse korral lihtsalt uksed sulgema. Meile teadaolevalt on ka üsna keeruline gaasi kõrgemat hinda toodete lõpphinda juurde lisada, sest kehtivad lepingud seda ei võimalda," lisavad liidud. 

Niisiis teevad liidud kaks ettepanekut kõrge maagaasi hinna kompenseerimiseks ettevõtjatele ja eratarbijatele ning ettepaneku seoses ettevõtetele ajutise likviidsusabi pakkumisega.

Esimese ettepanekuga soovitakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus harmoniseerida kehtiva ja planeeritava energiamaksustamise direktiiviga ning määratleda energiaintensiivse ettevõttena üksus, mille keskmine gaasitarbimise intensiivsus on 3 protsenti, kaotada ISO standardi kasutamise nõue ja kaotada nõue, et kõrvaltegevuseks ei tohi olla ei elektri ega soojuse tootmine. 

Teiseks soovitakse võrgutasude alandamist. "Arvestades võrgutasu vähest määra ja seeläbi ka madalamat kulu eelarvele, oleks mõjus hüvitada tarbija huvides kogu võrgutasu, mitte 50 protsenti või mõne muu proportsiooni ulatuses. Kui elektri puhul hüvitatakse 20 eurot megavatt-tunnist kohta, siis gaasi puhul oleks see ligi 3 korda vähem, sest võrgutasu osakaal on keskmiselt 7 eurot megavatt-tunnist," leiavad liidud. Kolmandaks soovivad liidud, et riik kutsuks kiiremas korras ellu Kredexi meetme, mis võimaldaks ettevõtetel laenu saada või tagada riigipoolse garantii pankade jaoks, et keeruline periood üle elada. 

"Tekkinud olukorras on turult tulnud juba signaale, kus kõrged energiahinnad on tekitanud ettevõtjatel käibekapitali puuduse. Näiteid on mitmeid, aga gaasiarved võivad juba sel kuul või lähikuudel tõusta 3–4 korda ehk näiteks tavapärase 200 000 eurose arve asemel võib tulla arve 800 000 eurot kuus. On ilmselge, et sellist kulude kasvu ei ole ükski ettevõte ette näinud ning makseraskused võivad üsna kergesti tekkida," tõdevad liidud. 

"Kindlasti on ettevõtete seas neid, kes on paremini kapitaliseeritud ja saavad ise hakkama, kuid on juba teada ka neid, kes ei saa üksi hakkama, kuid äriplaan võimaldaks keerulise perioodi üleelamisel laenuraha tagasi maksta. On ilmselt mõistlikum aidata ettevõtteid kui tegeleda tagajärgedega, sest juba mitme ettevõtte pankrot võib tekitada ahelreaktsiooni, mis paneb ka teised ettevõtted ülikeerulisse seisu, nagu varasemalt on juhtunud. Ettevõtete pankrotistumine ei ole kellegi huvides, aga on ilmne, et kui riik ei suuda praeguses keerulises olukorras ettevõtteid aidata, siis tähendab see töökohtade kadu ja maksulaekumiste vähenemist, mis mõjutab negatiivselt ka riigieelarvet," lisavad liidud. 

Liitude arvutuste kohaselt tähendaks selline seadusemuudatus riigile 4,45 miljonit eurot vähem maksulaekumist. Samas toovad liidud välja selle, et tulenevalt gaasihinna tõusust laekub riigile täiendatav tulu käibemaksu enamlaekumise tõttu, mis on liitude sõnul oluliselt suurem kui muudatusega seotud kulud. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!