04.03.2020 Kolmapäev

Jahiseltsid saavad toetust ulukite käitlemiskohtade väljaehitamiseks

Ministeerium soovib parandada jahiulukite esmakäitlemise hügieenitingimusi.
Ministeerium soovib parandada jahiulukite esmakäitlemise hügieenitingimusi. Foto: Pixabay

Maaeluministeerium kehtestas jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused.  Teisipäeval välja antud määrusega soovib ministeerium parandada jahiulukite esmakäitlemise hügieenitingimusi ja tõsta jahindussektori suutlikkust tõkestada sigade Aafrika katku levikut metssigade populatsioonis, teatas ministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Vaatamata asjaolule, et jahimehed ja seakasvatajad on ära teinud suure töö ning Eesti farmides ei ole seakatku tuvastatud üle kahe aasta, on seakatkuoht endiselt kõrge ja jääb väga suure tõenäosusega meie farmide kohale püsima veel pikaks ajaks. Eesmärk on toetada jahipiirkondades kõrgetele bioturvalisuse ja hügieenitingimustele vastavate kütitud ulukite käitlemiskohtade väljaarendamist,“ sõnas minister Arvo Aller.

Tegemist on väga olulise meetmega, mis aitab efektiivsemalt võidelda sigade Aafrika katku vastu ja millest saab kasu kogu ühiskond. Korralik esmakäitluskoht vähendab liha saastumise riske ja annab võimaluse käidelda aasta läbi jahiulukeid, näiteks metssigu, põtru ja metskitsi, järgides seejuures rangeid bioohutusnõudeid. Piltlikult võib öelda, et kütitud uluki esmatöötlemine tuuakse loodusest selleks ettenähtud kohta,“ rääkis Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, eelkõige jahiselts, kes vastab määruse tingimustele. Investeeringut tohib kasutada kütitud uluki esmatootmiseks või rümba ja selle raietükkide väikses koguses käitlemiseks vajaliku seadme ostmiseks ja ehitise ehitamiseks. Toetuse maksimaalne suurus on kuni 20 000 eurot ühe taotluse kohta.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Vebinar ee 300x500 maire otsus 3 gif

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes