29.08.2016 Esmaspäev

Seadust rikub tööandja, aga vastutab töötaja

Maksu- ja tolliamet on läbi viinud mitmeid kampaaniaid, et kasvatada nii töötajate kui ka tööandjate teadlikkust ümbrikupalga maksmisega seonduvatest negatiivsetest tagajärgedest. Samuti on algatatud seadusemuudatusi (nt töötamise registri loomine), et vähendada riiklike maksude tasumisest hoidumist.

Epp Lumiste, vandeadvokaat
Epp Lumiste, vandeadvokaat Foto: LEADELL Pilv Advokaadibüroo

Maksu- ja tolliamet on oma kodulehel avaldanud, et 2013. aastal sai Eestis ümbrikupalka ligi 62 000 inimest. Pärast töötamise registri loomist deklareeris 2015. aastal esmakordselt töötasu 20 000 inimest, kes varem sissetulekut deklareerinud ei olnud, ning riigi maksutulu suurenes 10,25 miljoni euro võrra (vt http://palk.emta.ee/statistika). Kuigi statistiliselt on ümbrikupalga maksmine vähenenud, on probleem jätkuvalt aktuaalne ning endiselt on töötajaid, kes on valmis töötama ümbrikupalga eest.

Palju on räägitud ümbrikupalga negatiivsest mõjust töötajale seoses sotsiaalsete tagatiste puudumisega. Tööle asudes ei mõtle inimesed nii pikalt ette, nagu tulevikus saadav peaaegu olematu pension, sest tööd alustades tundub pensionile minek alles mägede taga olevat.

Selleks et teadvustada ümbrikupalgaga seonduvaid lähituleviku ohte, vaatame üle võimalikud karistused, mida töötaja suhtes võib kohaldada, ning töötaja kohustuse tasuda tulumaks.

Sellest, millise karistuse ümbrikupalga vastuvõtjale seadusega määrata võib, saab lugeda varsti ilmuvast veebiajakirjast Raamatupidamisuudised Pluss nr 4, 2016. Tuletame meelde, et kuni 9. septembrini saab tellida ajakirja Raamatupidamisuudised teiseks poolaastaks superhinnaga – 15% soodsamalt! Lisaks saate 19 euro väärtusega kingituse. Lugege lähemalt aadressilt: http://rup.ee/tellimine

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!