Riigikohus rõhutas, et Elroni puhul on tegemist otse riigile kuuluva ettevõttega, millele ei kehti samasugused piirangud konkursita otselepingute sõlmimisel nagu teistele, eraettevõtetele.
Kolleegium arvestas seda, et Euroopa Liidu õigus tunnustab raudteetranspordi puhul tavapärasest avaramaid võimalusi otselepinguteks ja et reisijatevedu on raudteel võimalik vaid riigi kaasfinantseerimisel, mistõttu esines kaalukaid põhjusi raudteel reisijateveo otselepingute sõlmimiseks riigi äriühingutega.
Nii üldise riigihankeõiguse kui ka ühistransporti reguleeriva määruse eesmärk on ennekõike vältida konkurentsimoonutusi, kus teenuste tellimisel eelistatakse üht erasektori ettevõtjat teistele, mitte suurendada erasektori turuosa avaliku sektori pakutavate teenuste arvel. Pakkumismenetlus ja võrdne kohtlemine on vajalikud, kui teenus ostetakse erasektorilt, märgib kolleegium.
Kui riik peab otstarbekaks avalikku ülesannet täita ise või täielikult enda kontrollitavate äriühingute kaudu, ei peaks riigiasutused ega riigi äriühingud eelneva kohaselt konkureerima võrdsetel alustel erafirmadega, seisab otsuses.
Kokkuvõttes ei nõustu kolleegium haldus- ja ringkonnakohtuga selles, et Eesti õiguses esineb otselepingu sõlmimise keeld, mis toob kaasa vaidlustatud lepingu tühisuse.
