05.12.2023 Teisipäev

Riik peab kaitsealuse liigi elupaiga leiust maaomanikke teavitama

Riigikohus rõhutas eilses, 4. detsembri otsuses, et maaomanikke tuleb teavitada, kui nende kinnistul leitakse ja kantakse registrisse kaitsealuse liigi elupaik.

Kanakulli elupaigast kinnistuomanikku ei teavitatud ja järgnes kohtutee.
Kanakulli elupaigast kinnistuomanikku ei teavitatud ja järgnes kohtutee. Foto: Marit Kivisild

2019. aastal märkis keskkonnaamet keskkonnaregistrisse kanakulli elupaiga, kuid ei teavitanud sellest kinnistuomanikku, kelle maalt elupaik leiti. 2020. aastal esitas maaomanik keskkonnaametile metsateatised, millega soovis teha osalist lageraiet samal kinnistul. Keskkonnaamet jättis metsateatised registreerimata, kuivõrd kanakull, kelle elupaik kinnistul oli tuvastatud, on liigina ohualdis ning lageraie olemus ja elupaiga säilimine kanakullile sobivana ei ole ühildatavad.

Kaebaja vaidlustas metsateatiste registreerimata jätmise. Keskkonnaamet vaiet ei rahuldanud ja kinnistuomanik pöördus kohtusse. Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul oli keskkonnaamet teinud mh menetlusvea kaebaja ärakuulamisel.

Päev enne metsateatiste registreerimisest keeldumist teavitas keskkonnameti esindaja telefonikõnes kaebajat, et tema kinnistul on kanakulli elupaik ja et sellest tulenevalt jäävad metsateatised registreerimata. Riigikohtu hinnangul ei jätnud see kaebajale mõistlikku ajaakent piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja jaoks oli kanakulli elupaik tema kinnistul uudiseks.

Kolleegiumi sõnul ei ole välistatud, et õigeaegne elupaigast teavitamine oleks hoidnud ära vaidluse selle üle, kas ja millal on kanakull väidetavaid pesapuid kasutanud ja seega kas lageraie peaks olema lubatav. Kuna kanakulli vaatlused ja elupaiga registreerimine toimusid kaebaja selja taga, oli Riigikohtu hinnangul kaebajal keeruline tagantjärele esitada ka tõendeid selle kohta, mis tema kinnistul viimaste aastate jooksul on sellega seoses toimunud.

Riigikohus sedastas, et maaomanike teavitamine on oluline. Ühe lahendusena pakkus kolleegium välja automatiseeritud teavitussüsteemi, mis saadaks omanikule näiteks e-kirja, kui tema maal leitakse kaitsealuse liigi elupaik.

Menetlusvigadest hoolimata nõustus Riigikohus lõppastmes eelnevate kohtuastmetega, et metsateatiste registreerimata jätmine oli õiguspärane. Riigikohtu hinnangul poleks kaebaja ärakuulamine muutnud otsust.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255