16.04.2020 Neljapäev

Riik hakkab täitemenetluse süsteemi efektiivsemaks muutma

Valitsus toetas neljapäevasel kabinetinõupidamisel justiitsministeeriumi ettepanekuid, millega muudetakse täitemenetluse süsteemi nii, et võlgnike ja sissenõudjate õigused on edaspidi paremini esindatud. Justiitsministeerium asub seaduseelnõu ette valmistama. 
Esimene samm süsteemi efektiivsemaks muutmisel on see, et kohtutäiturite arvu tuleb vähendada, nii et alles jääb senise 42 täituri asemel ligikaudu 30.
Esimene samm süsteemi efektiivsemaks muutmisel on see, et kohtutäiturite arvu tuleb vähendada, nii et alles jääb senise 42 täituri asemel ligikaudu 30. Foto: pixabay

„Täitemenetluses oli märtsi seisuga enam kui 450 000 nõuet kogusummas üle miljardi euro. On oluline, et see süsteem toimiks hästi ja efektiivselt, nii et sissenõudjate ja võlgnike õigused oleksid kaitstud ning nende huvid parimal võimalikul viisil esindatud,“

ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Esimene samm süsteemi efektiivsemaks muutmisel on see, et kohtutäiturite arvu tuleb vähendada, nii et alles jääb senise 42 täituri asemel ligikaudu 30. „Täna ei ole ligi kolmandik täituribüroodest jätkusuutlikud, mistõttu on ka täiturite töökvaliteet ebaühtlane. Väiksem arv majanduslikult tugevamaid täitureid suudavad tõhusamalt kasutada neile seadusega antud tööriistu nagu võlgniku vara tuvastamine ja arestimine või tema majandusliku seisu monitoorimine ja seeläbi paraneb rahaliste nõuete laekumine,“ rääkis Aeg.

Teine oluline muutus on, et riik hakkab toetama täitureid elatise sissenõudmisel, kui selleks leitakse järgnevateks aastateks eelarvelised vahendid, mille orienteeruv kulu aastas oleks pool miljonit eurot. „Jooksva elatise sissenõudmine on selgelt kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sissenõudmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel summas 292 eurot. Analüüs näitab, et sellest summast piisab ainult esimese aasta kulude finantseerimiseks. Elatisasju on aga menetluses ligikaudu 13 000,“ märkis minister.

Justiitsministeeriumi haldusalasse luuakse ka nõuete ja arestide infosüsteem, mis tagab, et riigil ja erasissenõudjal on tulevikus parem ülevaade täitemenetluses olevatest nõuetest. Samuti on võlgnikul parem ülevaade tema vastu suunatud nõuete menetlemisest ja nõude täitmise seisust. Registri loomine eeldab samuti riigieelarvest vahendite leidmist. Kõigi nõuete sundtäitmine peab toimuma üldises järjekorras põhimõttel, et varem täitmisele saadetud nõue täidetakse enne, välja arvatud näiteks elatise nõuded, mis täidetakse teiste nõuete ees alati eelisjärjekorras.

Sissenõudja võimalused kohtutäituri vahetamisel ehk täiteasja üleandmisel muutuvad lihtsamaks ja odavamaks. Kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat, siis võib sissenõudja anda täiteasja üle teisele kohtutäiturile tasuta. Üle andval kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud sisse võlgnikult. Üle võtval kohtutäituril on õigus küsida sissenõudjalt kohtutäituri tasu ettemaksu. Muudatus motiveerib kohtutäitureid enam pingutama.

Samuti soovib ministeerium muuta senist avalik-õiguslike nõuete jagamise mudelit nii, et edaspidi võiks riigiasutus sarnaselt erasissenõudjale valida ise kohtutäituri, kellele ta nõude sundtäitmiseks saadab. Muudatus tooks riiginõuete jagamisele sama turuloogika, mis on eranõuete puhul. Kui mõni sissenõudja ei soovi kohtutäiturit ise valida, siis säilitatakse ka senine avalik-õiguslike nõuete keskse jagamise võimalus, kus seda teeb kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.

Lisaks vaatab justiitsministeerium üle muud täitemenetluse kitsaskohad nagu kohtutäituri tasu pakett, dokumentide kättetoimetamine, täitemenetlusega ühinemine ja tulemi jaotamine, nõuete täitmise järjekord jmt. Eesmärk on muuta maksu- ja tolliameti ning kohtutäiturite  läbiviidava sundtäitmise menetlused võimalikult sarnaseks.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes