20.07.2020 Esmaspäev

Riigikohus vaeb kohustusliku kogumispensioni reformi augusti alguses

Riigikohtu üldkogu arutab 4. augustil president Kersti Kaljulaidi taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks riigikogus 11. märtsil vastu võetud kohustusliku kogumispensioni reform.

Riigikohus vaeb kohustusliku kogumispensioni reformi augusti alguses.
Riigikohus vaeb kohustusliku kogumispensioni reformi augusti alguses. Foto: unsplash

Riigikogu võttis 29. jaanuaril vastu pensionireformi seaduse, millega muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks, ühtlasi tekiks võimalus kogu sambasse kogutud raha välja võtta.

President Kaljulaid jättis 7. veebruaril kuuele põhiseaduslikule riivele viidates seaduse välja kuulutamata ning saatis seaduse riigikogule tagasi uueks arutamiseks.

Juba 11. märtsil võttis riigikogu pensionireformi seaduse muutmata kujul uuesti vastu, mistõttu president pöördus taotlusega riigikohtusse see põhiseadusega vastuolevaks tunnistada.

Kaljulaid märkis riigikohtule esitatud taotluses, et senine kohustusliku kogumispensioni süsteem on kehtinud üle 17 aasta ja käesolevaks ajaks on märkimisväärne hulk Eesti inimesi ehk üle 740 000 inimese sellega liitunud.

Presidendi sõnul on nendel inimestel põhiseadusest tulenev õiguspärane ootus, et senine pensionisüsteem jääb nende jaoks põhilises osas püsima seni, kuni nad seda vajavad.

"Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse põhimõte. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima," tõdes Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul peab igaüks saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

"Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Inimeste õigus riigi poolt kehtestatud pensionisüsteemi kaudu pensioni saamisele on kaitstud ka põhiseaduse paragrahvis 32 sätestatud omandipõhiõigusega," selgitas Kaljulaid. 

Presidendi sõnul antakse antud juhul kohustusliku kogumispensioni reformiga inimesele, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist, neile vastava summa väljamaksmist ja selle vaba kasutamist.

Sisuliselt tähendab see seda, et peale kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumist ei ole kohustusliku kogumispensioni kogumine enam kohustuslik ning senine pensionisüsteem tervikuna lakkab eesmärgipäraselt toimimast,

leidis ta.

President Kersti Kaljulaid on varem pöördunud riigikohtusse kaitseväe luureõiguste laiendamise küsimuses ning riigikohus tunnistas selle seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes