Kaljuranna kaitsja vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on tema kaitsealuse põhiõigusi räigelt rikutud, mistõttu pöörduski ta riigikohtusse. "Riigikohtus on tulemas fundamentaalne vaidlus selle üle, kas Kaljuranna vahistamine üldse oli seaduslik," ütles Glikman BNS-ile.
Ta rõhutas, et Kaljuranna põhiõigusi on kriminaalasja kohtueelses menetluses räigelt rikutud. Nimelt näeb Glikmani sõnul eurodirektiiv selgelt ette, et kahtlustatavale on kohustuslik näidata tema vahistamise põhjendatust kinnitavaid tõendeid, kuid Kaljurannale seda tehtud pole.
"Võin kohe tuua kümme Euroopa kohtu lahendit, milles on sõnaselgelt öeldud, et kahtlustataval on õigus näha tõendeid vähemalt nii palju, et aru saada, mille alusel ta vahistati ja kus on näha põhjendatud kuriteokahtlus," märkis Glikman.
Tema sõnul on Eesti küll antud eurodirektiivi vastu võtnud, kuid defektselt. "Ootame ära, mida antud küsimuses otsustab riigikohus," ütles Glikman, lisades, et seejärel on ta valmis vajaduse korral pöörduma Euroopa kohtusse. "Meil on tugev õiguslik positsioon," rõhutas Glikman.
Harju maakohus jättis 27. oktoobri määrusega Tallinna Sadama eksjuhi, korruptsioonis kahtlustatava Ain Kaljuranna vahi alla.
Kaljuranna vabastamist taotles päev varem tema kaitsa, kes leidis, et Kaljuranna puhul võiks kohaldada elektroonilist valvet. Riigiprokuratuur oli sellele vastu ning ka Harju maakohus leidis, et uurimise praeguses staadiumis peab Kaljurand jätkuvalt vahi all olema.
Harju maakohus arutas samalaadset taotlust sadama teise eksjuhi Allan Kiili osas oktoobri alguses ja leidis ka siis, et elektroonilise valve kohaldamiseks pole uurimise huvides õige aeg.
Septembri keskel ei vabastanud Tallinna ringkonnakohus Ain Kaljuranda vahi alt.
Kaitsepolitsei pidas Tallinna Sadama juhatuse endised liikmed Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kinni 26. augustil, 28. augusti hommikul võttis Harju maakohsu nad eeluurimise ajaks vahi alla. 26. augustil peeti kinni ka kolm altkäemaksu andmises ja kolm selle vahendamises kahtlustatavat. Nemad pääsesid 28. augustiks kõik vabadusse.
Riigiprokuratuuri kinnitusel käivitus kriminaalmenetlus Kiili ja Kaljuranna tegevuse uurimiseks küll tänavu, kuid kogutud tõendid annavad alust arvata, et võimalikud korruptiivsed tehingud ulatuvad juba aastasse 2009.
Kahtlustuse keskne tehing on riigiprokuratuuri kinnitusel parvlaevahange ning uurimisandmetel tekitab kahtlusi laevade tellimine just Poolast.
