Vaidlus sai alguse sellest, et Tallinna munitsipaalpolitsei trahvis pealinnas taksojuhina tegutsenud meest, sest tema kasutatud sõidukil oli hinnakiri küll olemas, kuid see ei vastanud vormiliselt taksoveoeeskirjas sätestatule.
Enda karistamise kohtusse kaevanud taksojuht vabanes Harju maakohtus karistusest, sest kohus leidis, et mehe karistamine sellise rikkumise eest pole otstarbekas. Samas viitas kohus üheselt, et rikkumine siiski toimus.
"Iga päev taksoveoteenust osutava taksojuhina pidi mees olema teadlik sellest, et taksoveole on kehtestatud nõuded ja ka sellest, et teda võidakse rikkumise eest karistada," märkis Harju maakohus.
Taksojuht ei leppinud asjaoluga, et kohus leidis tema tegevuses siiski rikkumise, ja viis vaidluse riigikohtusse, kus sai siiski kaotuse osaliseks, vahendas BNS.
Riigikohtu kolleegium nõustus maakohtu järeldusega, et taksol olnud hinnakiri ei vastanud Tallinna linnas kehtestatud nõuetele. Kui uue hinnakirja vormi kohaselt on hinnakirjas kajastatud üksnes taksoveoteenuse osutamise hinnad eesti ja inglise keeles, siis menetlusaluse isiku sõidukil olnud hinnakirja vormil oli lisaks taksoveo hindadele toodud ka sõitjate jaoks selgitav tekst, mida nõudis varem kehtinud eeskiri. Seetõttu on kahe hinnakirja vahe silmatorkav, visuaalselt erinev, nagu märkis ka maakohus.
"Põhjendatud ei ole aga kaitsja seisukoht, et väike vormierinevus ei täida väärteo objektiivset koosseisu. Olukorras, kus seadusandja on ühistranspordiseadusega volitanud kohaliku omavalitsuse valla- või linnavolikogu taksoveoteenuste hinnakirja vormi kehtestama, ei ole taksoveoeeskirja võimalik tõlgendada nii, et vormikohane hinnakiri peab olema enam-vähem selline, nagu määruse lisas toodud vorm ette näeb," leidis riigikohus.
Samas jättis riigikohus jõusse maakohtu otsuse, millega lõpetas taksojuhi suhtes väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel.
