Riigikohus asus seisukohale, et põhiseaduse kohaselt ei ole erakooliseadusest kohalikele omavalitsustele tulenev kohustus rahastada eraüldhariduskoolide tegevuskulusid käsitatav kohalike omavalitsuste olemusliku ülesandena, teatas Tallinna linnavalitsus. Riigikohus on seisukohal, et tegemist on kohalikele omavalitsustele pandud kohustusega, mille rahastamine peab tulenevalt põhiseadusest toimuma riigieelarvest. Seetõttu on põhiseadusega vastuolus selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid omavalitsuse üksustele erakooliseadusega pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest.
Tallinna linnavolikogu esitas tänavu juuni riigikohtule taotluse tunnistada põhiseaduse vastaseks olukord, kus Eesti riik ei ole kehtestanud regulatsiooni, mis tagaks erakooliseaduses sätestatud kohustuse rahastamise riigieelarvest või kui riigikohus leiab, et tegemist on kohaliku omavalitsuse kohustusega, tunnistada erakooliseaduse vastav paragrahv kehtetuks.
Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul oli linna erakoolide tegevuskulude rahastamise kohustuse vaidlustamise eesmärk saada õigusselgust, kas erakoolide ülalpidamine ja tasulise erahariduse tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne või riiklik kohustus.
"Tänane riigikohtu otsus ütleb selgelt, et erakoolide rahastamine on riiklik ülesanne," märkis Kõlvart. "Tallinna linn on taotlenud, et kohtud tuvastaks, millised on riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused hariduse valdkonnas ning pärast nelja aastat kohtuvaidlusi oleme saanud sellele vastuse," lisas abilinnapea.
Tallinna linn taotleb riigilt erakoolidele tasutud tegevuskulude hüvitamist. Linnavalitsuse teatel on Tallinn 2011.–2014. aastal tasunud erakoolidele tegevuskulude eest ühtekokku ligi kaks miljonit eurot.
