Varasemast oli olemas riigikohtu lahend, mille kohaselt eeldatakse, et poolte kohustuste väärtus on tasakaalust väljas siis, kui krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga määratavat keskmist kolm korda. Ainuüksi see kolmekordne ületamine ei muuda aga lepingut veel tühiseks, lisaks on vaja tuvastada ka laenuvõtja sundolukord, selgitas BNS-ile riigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja Merje Talvik.
Sundolukorra tõendamine on laenuvõtja jaoks küllaltki raske, samuti võib laenuandja tõendada, et ka rohkem kui kolmekordne ületamine on põhjendatud. Selle kohta ütleski riigikohus kolmapäeval, et see tõendamine ei saa seisneda ainult selles, et laenuvõtja sai lepingu tingimustest aru."Ilmselt on kohtusse pöördumine tehtud tõesti sellega hõlpsamaks, kuid loodetavasti tulevad turul olevad kõrged kiirlaenuintressid oluliselt allapoole," märkis Talvik.
Riigikohus nimetas kolmapäevases määruses, et eelduslikult nimetatakse ebaproportsionaalseks sellist vahekorda, kui krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatavat keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Riigikohus juhib kolmapäevases määruses seadusandja tähelepanu vajadusele korrastada kiirlaenuturgu ja määrab eeldusliku piirmäära, mille ületamisel võib liigkasuvõtjalik tarbimislaenuleping osutuda tühiseks.
Riigikohtu hinnangul ei välista laenuvõtja arusaamine laenutingimustest ja nendega nõustumine seda, et tegemist on liigkasuvõtjaliku intressiga ja seetõttu tühise lepinguga. Sel põhjusel peavad kohtud sisuliselt kontrollima, kas laenulepingu poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, mitte lähtuma vaid sellest, et laenuvõtja sai laenulepingu tingimustest aru.
