TRK 1140x140 ee gif
14.02.2019 Neljapäev

Pankrotiseaduses on mitmed põhimõtted muutumas

Justiitsministeerium ja Kaubanduskoda teevad ettepanekuid pankrotiseaduse muudatusteks.
Justiitsministeerium ja Kaubanduskoda teevad ettepanekuid pankrotiseaduse muudatusteks. Pixabay

Justiitsministeeriumil on väljatöötamisel mitmed pankrotiseaduse muudatused, mille eesmärk on muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks. Kokku on käsitlusel 15 teemat, neist olulisematest lühidalt allpool.

Maksejõuetusinstitutsiooni loomine

Eestis raugeb suur osa menetlustest pankrotti välja kuulutamata, mistõttu jäävad välja selgitamata pankroti põhjused ja seadusvastaselt maksejõuetuse põhjustanud isikud jäävad vastutusele võtmata. Selle vältimiseks soovitakse luua eraldi institutsioon, mille peamine ülesanne oleks teostada võlgnike tegevuse üle riiklikku järelevalvet. Järelevalve sisuks oleks kontrollida, kas pankrotimenetlust on mõistlik jätkata ja kui on, siis tasuks institutsioon menetluskulud ise. Vajalikud vahendid selleks eraldataks riigieelarvest.

Kaubanduskoda on ühelt poolt nõus, et probleem on olemas ja oluline. Samas ei ole mõistlik selle ülesande täitmiseks luua eraldi institutsiooni, vaid need ülesanded võiks anda mõnele olemasolevale riigiasutusele.

Maksejõuetuse mõiste täpsustamine

Hetkel kehtiva pankrotiseaduse sõnastuse järgi ei ole arusaadav, millal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. See on aga oluline pankrotiavalduse õigeaegse esitamise seisukohast. Seetõttu nähakse ette täiendavad kriteeriumid (näiteks teatud raamatupidamislike näitajate ilmnemine), mille puhul eeldatakse püsivat maksejõuetust.

Kaubanduskoda ei ole ettepanekuga nõus. Praktikas on püsiva maksejõuetuse hetke kindlaksmääramine keeruline ning selle juures ei saa lähtuda vaid konkreetsetest raamatupidamislikest näitajatest. Tuleb silmas pidada, et raamatupidamises toodud andmed näitavad ettevõtte minevikku, mitte tulevikku. Püsiva maksejõuetuse kindlaks tegemiseks tuleb aga arvestada ka tulevasi rahavooge.

Kohtunike suurem spetsialiseerumine maksejõuetuse asjadele

Maksejõuetusasjad võtavad kohtutes liiga kaua aega, samuti on erinevad kohtud rakendanud pankrotiseadust erinevalt. Selle probleemi lahendusena nähakse ette kohtute ja kohtunike suuremat spetsialiseerumist. Suurema osa pankrotimenetlusega seotud asjade koondumine konkreetsetesse kohtumajadesse või kohtunike kätte peaks kaasa tooma kiiremate ja kvaliteetsemate otsuste tegemise.
Kaubanduskoda toetab seda ideed ja on nõus ettepanekuga, mille kohaselt luuakse erikohtualluvus kahte maakohtusse (Harju Maakohtusse ja Tartu Maakohtusse).

Ülejäänud ettepanekuid ja Kaubandus-Tööstuskoja arvamust saab lugeda siit.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes