02.10.2013 Kolmapäev

Õiguskantsler viib puutumatuse arutelu Riigikohtusse

Õiguskantsler Indrek Teder valmistub pöörduma Riigikohtusse, sest parlament pole siiani vastu võtnud Riigikogu liikmete puutumatust reguleerivaid muudatusi.

Õiguskantsler Indrek Teder viib puutumatuse arutelu Riigikohtusse
Õiguskantsler Indrek Teder viib puutumatuse arutelu Riigikohtusse Foto: PM

Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Hent Kalmo ütles Postimehele, et õiguskantsleri hinnangul on Riigikogul olnud eelnõu vastuvõtmiseks piisavalt aega. "Kuna seda pole siiani tehtud, valmistab õiguskantsler ette taotlust Riigikohtusse," kinnitas ta.

Saadikupuutumatuse probleemid tõusid viimati päevakorda aasta eest, kui Teder otsustas keskerakondlastelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikukaitse võtmise taotlused prokuratuurile tagastada, sest ehkki kaitsepolitsei lähtus saadikute kodus ja autos tehtud läbiotsimist lubades ja seda läbi viies kehtivast menetlusseadustikust, on seadus ise Tederi hinnangul põhiseadusega vastuolus.

Teder polnud rahul praeguseks üle kahe aasta kehtinud seadusega, mille järgi peab menetlustoiminguteks parlamendi asemel nõusoleku andma hoopis õiguskantsler. Samuti ei ole tema hinnangul põhiseadusega kooskõlas, et Riigikogu nõusolekut ei nõua seadus ka saadiku juures läbiotsimise tegemiseks.

Teder rõhutas toona, et Riigikogu liikme puutumatus laieneb kõigile kriminaalmenetluse toimingutele, mis saadiku füüsilise vabaduse ja kehalise puutumatuse piiramise ning eraellu ja kodu puutumatusesse sekkumise tõttu võivad vaba mandaadi teostamist suuresti mõjutada. "Puutumatuse võib aga põhiseadusest tulenevalt ära võtta üksnes Riigikogu," ütles ta.

Tegelikult juhtis õiguskantsler seaduse põhiseadusvastasusele tähelepanu juba 2011. aasta oktoobris ning pool aastat hiljem tegi ta ka ettepaneku seadust muuta, millega parlament üksmeelselt nõustus.

Põhjalikult hakkas põhiseaduskomisjon saadikupuutumatuse probleemidega tegelema eelmisel sügisel ning tänavu märtsis andis komisjon Riigikogule üle eelnõu, mis immuniteedimenetlust reguleerib. Esimesele lugemisele pole see aga siiani jõudnud.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste nentis valimiste lähenemisele viidates, et mõningase populismi harjal on olnud raske eelnõu liikuma saada. "Meil on juttu olnud sellest, et kui me edasi ei liigu, siis õiguskantsler läheb Riigikohtusse. Ma tean seda, aga meie plaanid on küll sellised, et minna asjaga ikkagi edasi," kinnitas ta.

Maruste sõnul on tegu oluliste muudatustega, mida on vaja institutsioonile, mitte üksikutele inimestele, ning seetõttu tuleb senised raskused ületada ja seadus vastu võtta. "Vastasel korral läheme küll Riigikohtusse, aga asi tuleb ikka ära teha, nii et parem oleks ise hakkama saada," märkis ta.

Tema sõnul võtab põhiseaduskomisjon eelnõu uuesti arutlusele järgmisel nädalal, mil vaadatakse läbi valitsuse tehtud märkused ning pannakse paika esimese lugemise aeg. "Arvan, et enne kohalikke valimisi sellega väga suurt hasarti üles ei näidata, see tõmbab tähelepanu kõrvale ja tõepoolest seda pole vaja. Aga kui kohalike valimiste möll mööda saab, siis ma ei näe küll takistust, miks mitte asuda eelnõu menetlema suures saalis," ütles Maruste ja lisas, et seadus  võiks saada vastu võetud tulevaks aastaks.

Eelnõuga soovis komisjon lahti kirjutada selle, mida tähendab ja kuidas rakendub põhiseaduse säte, mille kohaselt on Riigikogu liige puutumatu. Seletuskirja kohaselt saab ja võib immuniteeti kasutada ainult selleks, milleks ta on mõeldud ehk vabaks ja takistamatuks poliitiliseks tegevuseks ja rahva mandaadi teostamiseks, ning see ei või saada ega olla kaitsekilbiks kriminaalsele, õigusvastasele või ebaeetilisele käitumisele.

Ühe muudatusena näeb eelnõu ette, et immuniteet rakendub ainult ametisoleku ehk Riigikogu liikmeks oleku ajal, mis tähendab, et immuniteet peatab inkrimineeritava kuriteo aegumistähtaja alates tema suhtes kahtlustuse esitamisest. Aegumistähtaja kulgemine taastub immuniteedi kaotamisel ehk siis, kui see võetakse saadikult ära või kui tema Riigikogu liikmeks olek lõpeb. Põhiseaduskomisjoni kinnitusel on muudatus vajalik, et Riigikogu liiget saaks siiski võtta tema volituste lõppemise järel kriminaalvastutusele.

Seletuskirja kohaselt vajab saadik immuniteedikaitset nende menetlustoimingute eest, mis riivavad intensiivselt tema mandaadi takistamatuks teostamiseks vajalikke õigusi, nagu näiteks elukohast lahkumise keeld, kinnipidamine, vahistamine, läbiotsimine ja elektroonilise side varjatud jälgimine. Komisjoni sõnul võib selliste toimingute intensiivsus olla erinev ja seetõttu vajavad need ka erinevat regulatsiooni.

Põhiseaduskomisjoni hinnangul peaks enne süüdistusakti koostamist tehtavateks ja Riigikogu liikme puutumatust intensiivselt riivavateks menetlus- ja jälitustoiminguteks riigi peaprokuröri taotluse alusel loa andma Tallinna ringkonnakohtu esimees. Kuigi komisjon kaalus vastava pädevuse andmist ka Riigikogu juhatusele või erikomisjonile, otsustati ringkonnakohtu esimehe kasuks just tema sõltumatuse tõttu.

Samas ei laiene ringkonnakohtu esimehe nõusolek Riigikogu hoones asuvate ametiruumide läbiotsimisele ning sealt leitud asitõendite, dokumentide, salvestiste ja sidevahendite kopeerimisele ja kaasaviimisele. Nendeks toiminguteks, aga ka saadiku Riigikogu serverites asuva tööalase kirjavahetuse väljaandmiseks on eelnõu järgi vaja Riigikogu esimehe nõusolekut.

Ühe muudatusena on eelnõus kirjas ka, et kui Riigikogu liige ise on nõus immuniteediga kaetud üksikute menetlustoimingute läbiviimisega, siis pole sellekohast nõusolekut küsida tarvis. Seletuskirja järgi lähtutakse seega riivete erinevatest raskusastmetest ning Riigikogu liikme ja menetleja õigustatud huvist asjaolud kiiresti välja selgitada.

Üldtunnustatult ei rakendu immuniteet kuriteo vahetul toimepanemiselt tabatud saadiku suhtes, keda võib sel juhul näiteks vahistada parlamendi nõusolekuta.

Kui Riigikogu liiget kahtlustatakse esimese astme kuriteo toimepanemises vaid kuulduste või kaudsete tõendite põhjal, vajab süüdistuse esitamine Riigikogu eelnevat nõusolekut. Samuti peab Riigikogu andma süüdistuse esitamiseks nõusoleku teise astme kuriteos kahtlustamisel, kui inkrimineeritava kuriteo eest saab karistada vabadusekaotusega.

Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks teeb parlamendile riigi peaprokuröri taotlusel ettepaneku õiguskantsler, kes võib vajadusel tutvuda kriminaaltoimiku materjaliga, kuid ei tohi kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid. Nõusoleku andmiseks peab selle poolt olema vähemalt 51 Riigikogu liiget.

Eelnõu kohaselt peaksid muudatused jõustuma 2015. aasta kevadel, kui valitakse järgmine parlamendikoosseis.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!