Madise toob ülevaates välja, et kindlustusandja võib pakkuda võrreldes teiste kindlustusandjatega muid lepingutingimusi soodsamalt ja seeläbi ka suuremat pensioni, ent lisada lepingusse kohustuse maksta lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ülesütlemise tasu.
Riigikohus märkis kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse põhiseaduspärasust analüüsides, et kindlustusandjad võivad võtta pensionilepingus kokku lepitud ülesütlemise tasu, kuid selle määr ei tohi sisuliselt välistada lepingu ülesütlemist.
Õiguskantsler kirjutab ühtlasi, et ülevaate koostamise ajal on talle esitatud võrdlemisi vähe teise pensionisamba väljamaksetega seotud avaldusi.
Võib aga arvata, et õiguskantsleri poole pöördutakse ka sügisel, kui teise pensionisamba raha saavad kätte tööealised inimesed, kes on selleks soovi avaldanud. Inimesed saavad siis teada, kui palju raha nad tegelikult kätte saavad,
tõdeb ta.
Kohustusliku kogumispensioni reformi seadusega tekkis inimestel muu hulgas võimalus teisest pensionisambast raha korraga välja võtta. Riigikohus hindas seaduse põhiseaduspäraseks, kuid möönis, et mõnel konkreetsel juhul võib seaduse rakendamine siiski viia põhiseadusvastase olukorrani, kui seadusemuudatusega kaasnevad riskid realiseeruvad kellegi suhtes prognoositust suuremas ulatuses.
Kohus viitas kohtulahendi alusel sama seaduse suhtes konkreetse normikontrolli algatamise või õiguskantsleri poole pöördumise võimalusele.
