07.09.2016 Kolmapäev

Õiguskantsler nõuab looduskaitsealuse maa hüvitamise kiirendamist

Õiguskantsleri sõnul peab riik muutma looduskaitseseadust nii, et looduskaitsealal asuva maa võõrandamisel peaks makstav hüvitis olema õiglane ning saama tasutud kohe, mitte kaheksa või üheksa aasta pärast nagu praegu tavaks.

Õiguskantsleri hinnangul ei saa säärast kaheksa-üheksa aasta pikkust maahüvitamise ooteaega pidada põhiseaduspäraseks
Õiguskantsleri hinnangul ei saa säärast kaheksa-üheksa aasta pikkust maahüvitamise ooteaega pidada põhiseaduspäraseks Foto: PM

Seadus pakub ühe kompenseerimise meetmena välja võimaluse võõrandada looduskaitseliste piirangutega kinnistu riigile. Riik omandab piirangutega kinnisasju järjekorra alusel igal aasta eelarvest eraldatud summa piires.

Praktikas võtab omandamine praegu aega 8–9 aastat, märkis õiguskantsler ettepanekus riigikogu esimehele Eiki Nestorile.

"Seega ei ole maaomanikele tagatud võimalus saada hüvitist mõistliku aja jooksul," kirjutas õiguskantsler Ülle Madise. Ta märkis, et seadustes pole sätestatud korda, et kinnistu omandamise menetlus toimuks mõistliku aja jooksul. Selline tegevusetus on aga tema sõnul põhiseadusvastane.

Õiguskantsler märkis, et praegu ongi looduskaitsepiiranguga maa puhul peamiselt kaks hüvitamisskeemi – üks neist on maamaksuvabastus, teine on võimalus maa riigile võõrandada, kui kaitsekord maa kasutamist oluliselt piirab.

Madise ei võta seisukohta selles osas, kas need meetmed on käsitletavad õiglase hüvitisena. Küll aga kahtleb ta selles, kas seadustes on piisavad tagatised, et maaomanikel on võimalik saada hüvitis kätte mõistliku aja jooksul.

"Senine praktika on näidanud, et järjekorra alusel ja igaks aastaks riigieelarves eraldatud raha piires kinnisasjade omandamine võtab väga kaua aega. Juuli alguse seisuga oli maa omandamise nii-öelda ootejärjekorras 200 avaldust. Vanimad laekunud avaldused pärinevad aastatest 2006–2007," kirjutas Madise.

"Nii võib leida, et enne kinnisasja riigile võõrandamist peab maaomanik, kelle maa vastab võõrandamise sisulistele eeltingimustele, 8–9 aastat ootama. Enne maa riigile võõrandamise järjekorda "pääsemist" võib maaomanik olla oodanud juba aastaid kinnistu suhtes kaitse alla võtmise otsuse tegemist," lisas ta.

Õiguskantsleri hinnangul ei saa säärast kaheksa-üheksa aasta pikkust ooteaega pidada põhiseaduspäraseks. "Nii pikk ooteperiood on liiast mis tahes isiku puhul, kelle maa ja metsa kasutamist looduskaitselised kitsendused olulises mahus piiravad;" kirjutas ta.

Ta lisas, et mõne isiku puhul võib ootejärjekorra pikkus tähendada praktikas seda, et nad ei jõuagi maa riigile võõrandamist ära oodata. "Nii on õiguskantsleri poole pöördunud juba pensioniealised avaldajad, kes on aastaid tagasi omandanud riigilt järelmaksuga metsamaad," kirjutas õiguskantsler.

Sellisel puhul võis olla näiteks lepingu sõlmimise ajal metsa raiumine lubatud, ent nüüd on selgunud, et nende maad jäävad kavandatava kaitseala piiresse. "See tähendab, et neile rakenduvad ala kaitse alla võttes piirangud, mis ei võimalda metsa raiuda. Samas tuleb jätkuvalt tasuda järelmaksu, isegi kui maad lepingus ettenähtud otstarbel kasutada ei saa."

Madise leidis, et looduskaitseseadus on põhiseadusega vastuolus osas, milles see näeb ette maa omandamise riigieelarvest eraldatava raha piires, kuid ei näe ette menetlusaega või muid asjakohaseid tagatisi maaomanikele mõistliku aja jooksul hüvitise võimaldamiseks.

Eestis on looduskaitsealust ala maismaal kokku 803 600 hektarit ehk 18,5% maismaast. Eramaadele jääb kaitstavat ala kokku 202 000 hektarit.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!