Koormatava kinnisasja omanik leidis, et avaldaja juurdepääs oma kinnistule mööda metsateed, samuti elektrikaabli paigaldamine tee alla oli temale liialt koormav kuna juurdepääsu saaks taotleda ka teise naabri kinnistult, millisel juhul oleks tee pikkus vaid 170m. Vaidluse keskmeks tõusetusid juurdepääsu määramise põhimõtted.
Riigikohus selgitas, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Kohus kordas varasemat seisukohta, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Samuti märkis Riigikohus ära, et:
- juurdepääsu ei tule tingimata määrata lähima avalikult kasutatava teeni;
- juurdepääs ei tule tagada vaid kinnisasja piirini, vaid omaniku huvi korral ka nt hooneteni;
- omanike huve kaaludes tuleb arvestada ka sellega, kui omanik peab rajama uue tee oma kinnisasjale, et juurdepääsu otstarbekohaselt kasutada.
Riigikohus nentis, et ka tehnorajatiste asukoha määramisel tuleb arvestada kõikide asjaoludega ning kaaluma mõlema poole huve.
Juurdepääsuteeks määrati juba olemasolev ja kasutatud metsatee. Elektrikaabli paigaldamise osas oli sama asukoht juurdepääsuteega optimaalne, kuna see tagas kinnisasja koormamise ja kinnisasja omaniku õiguste kitsendamise võimalikult väikesel maa-alal, s.o võimalikult vähe. Riigikohus tõdes, et kuna juurdepääsutee ja elektrikaabel paiknesid koormataval kinnisasjal samas asukohas, siis elektrikaabli talumine ei põhjustanud kinnistu omanikule lisakitsendusi ning seetõttu ei olnud kitsenduste topelt arvestamine põhjendatud.
Autor: vandeadvokaat Pille Pettai
Allikas: advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN
