Tarumi vabastamisega olid nõus nii vangla kui ka kriminaalhooldaja, samuti avaldas Tarum ise, et soovib asuda elama oma pere juurde, hakata käima tööl ning on tutvunud kriminaalhoolduse olemusega. Ühtlasi leidis ka prokurör, et karistus on Tarumi osas oma eesmärgi täitnud ja mehe võiks tingimisi vabadusse lubada.
Kohus nõustus vangla, kriminaalhooldaja ja prokuröriga ning otsustas Tarumi ennetähtaegselt vabadusse lubada. Samas määras kohus Tarumile üheaastase katseaja, mille jooksul peab ta olema kriminaalhooldaja järelevalve all. Ühtlasi kohustas kohus Tarumit asuma tööle ühe kuu jooksul pärast vabanemist või võtma ennast töötukassas töötuna arvele, samuti keelas kohus tal suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega, kui ta pole eelnevalt saanud selleks kriminaahooldajalt luba.
Tarum vabaneb, kui kohtu kolmapäevase määruse peale ei esitata kümne päeva jooksul määruskaebust.
Harju maakohus mõistis tunamullu novembri alguses Tarrest Ehituse süüdi maksude maksmisest kõrvalehoidmises suures ulatuses ja karistas ettevõtet viie miljoni krooni suuruse rahalise karistusega. AS-i Rihti Projekti mõistis kohus samuti süüdi maksude maksmisest kõrvalehoidmises suures ulatuses ja karistas ettevõtet 850.000-kroonise rahalise karistusega.
Maakohus mõistis ka Tarrest Ehituse juhi Mart Tarumi ja Rihti Projekti juhi Harry Tinti süüdi maksude maksmisest kõrvalehoidmises suures ulatuses. Tarum sai 500 päevamäära ehk 137.625 krooni suuruse ning Tint 250 päevamäära ehk 79.457 krooni suuruse rahalise karistuse. Maksupettuse süüasjas kohtu all olnud Joel Kolgi ning Igor Rabtšuki mõistis maakohus õigeks.
Maakohtu otsusel maksupettuses süüdi jäänud kahe ehitusfirma ja nende juhtide kohtuprotsess jätkus mullu märtsis Tallinna ringkonnakohtus, kus kohtualuste kaitsjad taotlesid õigeksmõistvat otsust, prokurör aga karistuste karmistamist.
Ringkonnakohus muutiski maakohtu lahendit, määrates Tarumile üheaastase reaalse vangistuse. Samuti tühistas ringkonnakohus Joel Kolgi õigeksmõistmise ja määras talle maksukuriteole kaasaaitamise eest rahalise karistuse 800 eurot. Muus osas jättis kohus maakohtu otsuse muutmata.
Tarum asus vanglakaristust kandma mullu 21. septembril.
Eeluurimise kogutud andmetel said kuriteod alguse 2005. aasta märtsis, kui Martti Link hakkas võltsima tuntud ehituskaupade müüjate arveid. Nii koostas ta hulganisti Rautakesko AS-i, Ehituse Service OÜ ja Angroo Ehituse AS-i logosid kandvaid arveid ehituskaupade müügi kohta, printis need kassaprinteritega välja ja lisas seejärel neile allkirjad ning templijäljendid. Tegelikult mingeid ehituskaupu nende arvete alusel ei soetatud.
Seejärel levitas Link fiktiivseid arveid oma tuttavate Joel Kolgi ning Igor Rabatšuki kaudu restaureerimisteenust pakkuvatele OÜ-le Tarrest Ehitus ning AS-ile Rihti Projekt, mis said arvete alusel võimaluse vähendada maksukohustust ning teha kassast sularaha väljamakseid, selgus eeluurimisel.
Kuriteo tulemusena jäi Tarrest Ehituselt maksudena riigile laekumata kokku 16.716.964 krooni ning Rihti Projektilt 2.684.235 krooni, selgus uurimisel.
Põhja ringkonnaprokuratuur esitas kohtueelse uurimise lõppedes süüdistused nii Lingile, Kolgile, Rabatšukile ning juriidiliste isikutena Tarrest Ehitusele ja Rihti Projektile kui ka firmade juhtidele Mart Tarumile ja Harry Tindile.
