TRK 1140x140 ee gif
22.06.2016 Kolmapäev

Korduv erikontroll ei pruugi olla ilmselgelt põhjendamatu

 Karin Ploom, advokaat
Karin Ploom, advokaat Advokaadibüroo Aivar Pilv

Riigikogus tegi esmaspäeval olulise otsuse, leides, et osaühingu erikontrolli taotluse rahuldamata jätmiseks ei piisa asjaolust, et formaalselt on osanike otsuse alusel osaühingu erikontroll juba toimunud ja selle kohta on aruanne koostatud.

Äriseadustiku § 191 lg 1 järgi võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt kümnendik osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega.

Sama seaduse § 191 lg 2 ning § 330 lg 2 sätestavad, et juhul kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, teeb seda kohus, kes määrab ka erikontrolli läbiviija. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel.

Riigikohus on varem juba korduvalt selgitanud, et erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli taotlust, rahuldamata tuleb jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud taotlused. Samuti need taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil oma huve ja õigusi kaitsta (nt riigikohtu 2008. aasta 7. mai määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10 ning 2015. aasta 9. detsembri määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 15).

20. juunil tegi riigikohus määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, milles menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas (ja millistel tingimustel) osaühingu osanikul on õigus nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundi kohta erikontrolli korraldamist, kui osaniku taotletavate küsimuste kohta on osanike otsuse alusel juba erikontroll tehtud.

Riigikohus selgitas viidatud määruses (p 11), et kohtul on hagita menetluses õigus ja kohustus kontrollida, kas erikontroll on olnud sisuline ja mitte üksnes formaalne.

Kohus märkis, et kui samade küsimuste kohta on üks erikontroll juba määratud ja tehtud ning selle tulemuste kohta on koostatud ka aruanne, mis on esitatud osanikele, tuleb korduva erikontrolli määramisel hinnata, kas esitatud küsimuste kohta uue erikontrolli korraldamiseks on olemas põhjendatud asjaolud.

Seega ütles riigikohus selgelt välja: üksnes asjaolu, et formaalselt on osanike otsuse alusel erikontroll juba toimunud ja selle kohta on aruanne koostatud, ei ole piisav, õigustamaks korduva erikontrolli määramise taotluse rahuldamata jätmist.

Kohus asus seisukohale (p 15), et kui korduvat erikontrolli oleks võimalik alati jätta määramata vaid põhjendusega, et samade küsimuste kohta on (formaalselt) üks erikontroll juba toimunud, võimaldaks see enamusosanikul oma hääleõigust kuritarvitades esmalt määrata formaalne erikontroll ja sellega välistada vähemusosaniku õigus taotleda kohtult sisulise erikontrolli määramist.

Riigikohtu hinnangul (p 11) on seega oluline välja selgitada, kas erikontrolli eesmärki arvestades on erikontrolli aruandes erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele ka tegelikult vastatud. Kohus märkis (p 12), et vähemalt üldjuhul ei ole erikontrolli eesmärgiks lihtsalt tehingutest ülevaate saamine, vaid nende tehingute sisu ja seaduslikkuse kontrollimine (mh näiteks selle kontrollimine, kas tehingud on tehtud turutingimustel).

Tulenevalt erikontrolli eesmärgist peab erikontrolli tulemusi kajastav aruanne üldjuhul olema koostatud nõnda, et osanikud saaksid selle alusel teha järeldusi nende asjaolude kohta, mille kontrollimiseks erikontroll määrati, leidis kõrgeim kohus. Riigikohus märkis selgelt, et kui erikontrolli läbiviijalt küsitakse, kas tehingud on tehtud turutingimustel, peab erikontrolli läbiviija andma neile küsimustele vastuse, vajadusel hinnanguna. Selline kohustus tuleneb erikontrolli eesmärgist anda osanikele ühingu varaga seotud asjaolude kohta sõltumatu arvamus.

Põhjalikumalt võib erikontrolli teemal lugeda Raamatupidamisuudiste järgmisest numbrist. Tellige ajakiri teiseks poolaastaks siit: http://rup.ee/tellimine

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes