Mis on lihtsustatud hange?
Riigihangete seaduse § 19 lg-st 1 tulenevalt ei ole hankija kohustatud Euroopa Komisjoni ühtse riigihangete klassifikaatori määruse (nn CPV määruse) lisas nr VII nimetatud teenuste tellimisel hankemenetlust korraldama. Sel juhul peab järgima seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
Nn CPV määrus sisaldab terve rea erinevaid teenuseid, mille tellimisel on võimalik kohaldada lihtsustatud hankemenetlust. Selline võimalus tuleneb nende teenuste olemusest ja vajadusest sõlmida leping konkreetse usaldusväärse pakkujaga. Mh kuuluvad siia alla näiteks mitmed transporditeenused, õigus-, turundus-, nõustamis-, värbamis-, trüki- ja turvaalased kommertsteenused. Selliste teenuste tellimisel seaduse eriosa sätted ei kohaldu ja hankija peab juhinduma hanke läbiviimisel enda koostatud hankedokumendist.
Millal võib sõlmida hankelepingu?
Enne Riigikohtu 10.11.2008. a otsust nr 3-3-1-63-08 ei olnud lihtsustatud hangetele vaidlustuse esitamine vaidlustuskomisjoni üldse võimalik. Alles viidatud otsuses sedastati, et lihtsustatud korras tellitavatel teenustel on hankemenetluse tunnused, mistõttu kuuluvad nad RHS § 117 lõike 1 kaitsealasse.
Kuigi vaidlustamise õigus on olemas, on probleem selles, et lihtsustatud hankes ei pea hankija järgima lepingu sõlmimiseks peale eduka pakkumuse otsuse tegemist 14-päevast ooteaega. Kui teistes hankemenetlustes oleks peale eduka pakkumuse otsuse tegemist, kuid enne 14 päeva möödumist, sõlmitud leping tühine, siis lihtsustatud hankes sellist tagajärge pole. Kui hankeleping on kehtivalt sõlmitud, siis VAKO vaidlustust läbi ei vaata.
Seega on oma õiguste kaitsest huvitatud pakkuja sunnitud tegutsema eriti kiirelt ja operatiivselt.
Mida peab pakkuja tegema peale eduka pakkumuse selgitamist?
Konkreetses kaasuses esitas pakkuja VAKO-le vaidlustuse üheksandal päeval peale eduka pakkumuse otsusest teada saamist. Siiski ei vaadanud VAKO vaidlustust läbi, sest hankeleping oli sõlmitud päev varem. Ka halduskohtule esitatud kaebus jäeti läbi vaatamata põhjendusega, et VAKO oli jätnud vaidlustuse läbi vaatamata õiguspäraselt.
Kohus viitas mh tõsiasjale, et kuigi kaebuse esitajal oli kaebeõigus olemas, ei teinud ta eduka pakkumuse otsusest teada saamisest kuni lepingu sõlmimiseni oma õiguste kaitseks midagi. Kaebajal oleks olnud efektiivne võimalus taotleda koheselt VAKO-lt hankemenetluse peatamist, et esitada seejärel vaidlustus seaduses sätestatud 7-tööpäevasel tähtajal.
Millal peab otsustama vaidlustuse esitamise?
Ülal kirjeldatud kaasusest nähtuvalt peab pakkuja tegutsema peale eduka pakkumuse otsuse tegemist kiirelt ja operatiivselt ning esitama taotluse menetluse peatamiseks kohe peale eduka pakkumuse otsuse tegemist.
Juhul, kui lepingu sõlmimine oleks hankedokumendi regulatsioonist tulenevalt võimalik eduka pakkumuse otsuse tegemisega samal päeval, peab aga vaidlustuse esitama juba enne pakkumuste esitamist. Selles vaidlustuses tuleb nõuda hankedokumentides mingisugusegi ooteaja jätmist eduka pakkumuse otsuse tegemise ja lepingu sõlmimise vahele. Vastasel korral võib õiguste kaitse lihtsustatud hankemenetluses osutuda võimatuks.
Kokkuvõtteks
Lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangetes on tähtajad eriti lühikesed. Seepärast peab vaidlustuse esitamisest huvitatud pakkuja otsustama ja tegutsema ka eriti kiirelt. Peale hankelepingu sõlmimist esitatud vaidlustus jäetakse läbi vaatamata.
