19.12.2023 Teisipäev

Uuring: Eesti inimesed ootavad e-residentsuselt maksutulu

Eesti elanikud näevad e-residentsuse programmi peamiste kasudena Eesti digiühiskonna tutvustamist maailmas ja lisa maksutulu laekumise riigikassasse, ühtlasi on kasvanud ootused programmi arendamisele üha turvalisemaks ja tulevikukindlamaks.

77 protsenti Eesti inimestest toob e-residentsuse programmi kasuna välja e-residentide Eesti ettevõtete toodud maksutulu riigikassasse.
77 protsenti Eesti inimestest toob e-residentsuse programmi kasuna välja e-residentide Eesti ettevõtete toodud maksutulu riigikassasse. Foto: freepik

Värskest Norstati arvamusuuringust selgub, et 77 protsenti Eesti inimestest toob e-residentsuse programmi kasuna välja e-residentide Eesti ettevõtete toodud maksutulu riigikassasse, mida on 15 protsenti rohkem kui paaril viimasel aastal. 72 protsenti vastanutest leiab, et e-residentsuse tuntus ja hea maine toovad Eestisse välisinvesteeringuid ning 74 protsenti, et e-residentide ettevõtted elavdavad majandust ja loovad kohalikele töökohti – just viimast tõid vastajad seejuures välja rohkem kui varasematel aastatel.

E-residentsuse tegevjuht Liina Vahtras usub, et programmi mõju suuremale teadvustamisele annab fooni majanduse keeruline olukord, mil kogu Eesti otsib võimalusi sissetulekute kasvatamiseks. "E-residentsus toob kuludega võrreldes riigile mitmekordset kasumit. Mullu teenis iga e-residentsusesse panustatud euro tagasi 7,6 eurot ja sel aastal ootame veel paremat tulemust,” märkis Vahtras ja lisas, et kokku on programm alates asutamisest riigikassasse toonud üle 200 miljoni euro lisatulu.

Uuringu ühe olulisema osana küsiti Eesti inimestelt, milline on nende arvates e-residentsuse mõju Eestile: 82 protsenti neist, kel oli e-residentsuse mõju osas selge seisukoht, hindasid mõju kasulikuks. Hüppe paremuse poole on teinud Eesti inimeste teadlikkus e-residentsusest – kui aasta eest pidas oma teadmisi e-residentsusest pigem kuni väga heaks veerand vastanutest, siis nüüd oli sama näitaja tõusnud 40 protsendini. Programmiga paremini tuttavate vastajate seas oli kõrgem ka hinnang e-residentsuse üldisele kasulikkusele. Negatiivset hoiakut omab programmi suhtes läbi aastate ühtlaselt umbes kuus-seitse protsenti vastajatest, kellest umbes poolte meelsust iseloomustab samuti uuringus käsitletud madal usaldus Eesti e-teenuste suhtes ning enda hinnangul vähesed teadmised programmist.

Esmakordselt küsiti uuringus Eesti elanike arvamust, kuidas e-residentsus saaks tulevikus riigile rohkem kasu tuua või kuidas programmi paremuse suunas arendada. Positiivse ja neutraalse hoiakuga vastajad soovitavad ennekõike suurendada e-residentsuse nähtavust rahvusvahelises meedias, samuti e-residentsuse eelduseks oleva taustakontrolli laiemat rakendamist kõikidele mitteresidentidest ettevõtjatele Eestis. Samuti soovitakse, et e-residentidele suunatud e-teenuseid arendataks nii, et neid saaksid kasutada ka eestimaalased. Negatiivse hoiakuga vastajad leidsid, et e-residentsuse saamine tuleks teha senisest keerulisemaks, kasutada sagedamini Eesti riigi õigust e-residentsus välisriigi kodanikult ära võtta, samuti piirata e-residentsust teatud riikide kodanikele. 

E-residentsuse juhi sõnul on programmi arendamisel oluline käia ühte sammu ühiskondlike ootustega, millest tõusevad esile turvalisus ja tehnoloogilised uuendused. "Sõel e-residentsuse saamiseks ja hoidmiseks tiheneb: alates 2022. aasta kevadest ei pääse e-residendiks Venemaa ja Valgevene kodanikud. Lisaks on töös seadusemuudatus, mis võimaldab kitsendada e-residentsuse pakkumist riikides, millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- ja õiguskaitsealane koostöö. Tähtis on, et e-residendid oleksid ka edaspidi mitteresidentidest ettevõtjate seas kõige läbivalgustatum grupp," kommenteeris ta. Selleks teeb programm tihedat koostööd politsei- ja piirivalveameti, maksu- ja tolliameti, kaitsepolitseiameti ning rahapesu andmebürooga.

E-residentsuse 10. juubeliaastal on fookuses e-residendi füüsilise eID kaardi logistikaga seotud tarbetust ajakulust vabanemine, mis võimaldaks e-residentidel kiiremini Eestis ettevõtte asutada. “2025. aastal valmistume koos PPA ja SMIT-iga korduvate e-residentide jaoks piloteerima mobiilset kaugtuvastuse lahendust, mis lisab dokumendi uuendamise protsessile turvalisuse lisakihi ning hakkab tulevikus ka Eesti inimeste elu mugavamaks muutma," lisas Vahtras.

Uuringust selgus veel, et Eesti inimeste jaoks on jätkuvalt tähtis Eesti kui digiriigi maine maailmas, mille hoidmisel näeb e-residentsusel olulist rolli 79 protsenti vastajatest. 80 protsenti peab oluliseks, et Eesti oleks ka 30 aasta pärast maailmas tuntud innovaatilise digiriigina. 64 protsenti vastanutest tunnetab, et e-residendid on Eesti toetajad ja saadikud laias maailmas.

“E-residentsus on saavutanud globaalse usalduse ning on rõõmustav, et toetus programmi kestmisele püsib kõrgel ka Eesti elanike seas. Eesti on globaalselt üks tugevamaid riiklikke brände, mida seostatakse innovatsiooniga – Eesti on digiriikide seas teerajaja, kelle eeskuju järgitakse, kelle arengutele kaasa elatakse ja kellelt šnitti võetakse. E-residentsus on Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsieelis ja kvaliteedimärk ning on hea meel näha, et Eesti inimesed teadvustavad üha enam meie digiriigi ekspordi potentsiaali Eesti majanduse kasvatamisel ja tugevdamisel,” ütles majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav. 

2023. aasta novembris uuringufirma Norstat läbi viidud iga-aastases e-residentsuse tellitud uuringus küsitleti 1000 inimest Eesti eri paigust veebi ja telefoni vahendusel.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255