06.10.2023 Reede

Ümbrikupalga saajate osakaal püsib madal

Eesti elanike seas läbi viidud varimajanduse uuringu tulemused näitavad, et ümbrikupalga saamine või teadmine, et seda saab keegi teine, on samal tasemel võrreldes eelmise aastaga. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja poolt läbi viidud uuring ettevõtjate seas näitab aga ümbrikupalga maksmise vähenemist.

MTA arvestuslik maksukahju ehitusvaldkonnas on aastaid olnud üle 20 miljoni euro aastas.
MTA arvestuslik maksukahju ehitusvaldkonnas on aastaid olnud üle 20 miljoni euro aastas. Foto: pixabay

Maksu- ja tolliameti (MTA) tellitud ja Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud 2022. aasta varimajanduse uuring näitab, et üle viiendiku elanikkonnast (23%) teab kedagi, kes saab ümbrikupalka ja 5% sai seda ise. Eelmise aasta uuringuga võrreldes on vastavad numbrid 24% ja 4%.

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja poolt läbi viidud uuring ettevõtjate seas sedastab aga, et võrreldes 2021. aasta uuringuga on ettevõtjate seas enim vähenenud nende vastanute osakaal, kelle hinnangul moodustab ümbrikupalk üle 50% kõikidest väljamaksetest – 2021. aastal oli nii vastanute osakaal 4% ja 2022. aastal 1%. Kui eelmise uuringu põhjal arvas 50% vastanutest, et ümbrikupalga osakaal moodustab kuni 5% väljamaksetest, siis värskeima küsitluse tulemusena on taoliselt vastanute osakaal 55%.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnutsi on uuringu tulemusest lähtuvalt ümbrikupalkade vähenenud osakaal positiivne samm meie majanduskeskkonna ja ettevõtete ausa konkurentsi suunas. „Küsitluse tulemused kinnitavad, et järjekindel jõupingutus võidelda varimajanduse ja ebaseaduslike töötasude vastu on andnud tulemusi,“ ütles Palts.

„On aga oluline töötada edasi, et ka praegusel majanduslikult keerulisel ajal tagada positiivse suundumuse jätkumist, nii saame kindlustada, et Eesti ettevõtluskeskkond jääb läbipaistvaks ja õiglaseks,“ selgitas ta.

Probleemiks jätkuvalt ehitussektor

Nii varimajanduse uuring kui ka Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja poolt läbi viidud uuringu tulemustel hinnatakse kõige problemaatilisemaks sektoriks ehitust, järgnevad majutus ja toitlustus ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg.

MTA arvestuslik maksukahju ehitusvaldkonnas on aastaid olnud üle 20 miljoni euro aastas. 1. oktoobrist jõustub aga kohustus ehituse töövõtuahel ja töötajate ehitusplatsil viibitud aeg registreerida maksu- ja tolliameti infosüsteemis.

„Uue süsteemiga kohanemine võtab kindlasti aega ja soovime ettevõtjad algul pigem nõustada ja toetada selle tööle rakendamisel, kuid pikemas plaanis annab see meile paremad hoovad kontrollide teostamiseks. Eesmärk on, tulevikus tegutsevad ehitusplatsil ainult nõuetekohaselt tööle vormistatud inimesed, kellest peatöövõtjal ja riigil on selge ülevaade ning kellele makstakse ausat töötasu,“ selgitas Mälter.

„Positiivne on, et ehituse ja kinnisvaraga tegelevate ettevõtete töötajate teadlikkus on ka kõrgem – 69% on teadlikud, et nõue tasumata jäänud maksude osas võib jõuda nendeni. Küll aga teeb maksu- ja tolliametit murelikuks uuringu tulemus, et rohkem kui iga kolmas vastaja ei tea, et ettevõtte poolt tasumata jäänud maksud on võimalik inimeselt endalt sisse nõuda. MTA maksu- ja tollitarkuse saadikud teevad küll palju selgitustööd ja just noorte seas, kuid kindlasti on see info märk, et peame ennetavaid tegevusi kontrollide kõrval veel rohkem prioritiseerima,“ ütles MTA maksuauditi osakonna valdkonnajuht Marc Mälter.

„Ettevõtjate vaatepunktist on ebaseaduslik majandustegevus, eriti ehitussektoris, endiselt murettekitav teema, kuid positiivse poole pealt on hea näha, et vastavalt eelmise aasta küsitluse tulemustele on ebaseadusliku majandustegevuse osakaal ehitussektoris veidi vähenenud (vastavalt 89% ja 82%),“ sõnas Palts ja toonitas, et ettevõtjatel on oluline roll varimajanduse vastases võitluses, järgides ausa äri põhimõtteid ning nõudes seda ka teistelt. Samavõrd on aga oluline arutada ettevõtjatega pidevalt, kuidas saaks valitsus ja maksuhaldur veel ausat ettevõtlust toetada ja mis oleksid  mõistlikumad lahendused ausama maksukeskkonna tagamiseks. Need lahendused tuleks alati koos välja mõelda.

Platvormide kaudu teenitud tulu on enamasti deklareeritud

2022. aastal teenis tulu erinevate platvormide (Bolt, Wolt, Fudy, AirBnb) kaudu 3% Eesti elanikest. Kaks kolmandikku sai kätte tulu 1200 € aastas ja ligi kahel kolmandikul (64%) deklareeris platvormi omanik nende saadud tulult tulumaksu. Nendest, kellel eeltäidetud deklaratsiooni ei olnud, täitsid sellest ise üle poole vastanutest. Platvormidelt teenitud tulude deklareerimise kasvu toetab ka ettevõtluskonto kasutamise hüppeline tõus. Kui 2021. aastal oli aktiivseid kontosid 2719 siis eelmisel aastal kasvas see ligi 7000ni.

„Inimeste maksudistsipliinile aitas kindlasti kaasa MTA fokusseeritud tegevus selles valdkonnas möödunud aastal ning teadmine, et sellest aastast on platvormidel kohustus ka ise MTA-le andmeid jagada,“ selgitas Mälter.

Hinnanguline maksukaotus ümbrikupalkade maksmisel oli 2022. aastal 99,8 mln eurot, sh 52 mln eurot sotsiaalmaksukaotusena ning 45 mln eurot tulumaksukaotusena. 2022. aasta varimajanduse uuringu tulemustega on võimalik tutvuda MTA veebilehel „Pressimaterjalid".

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference